Kriisiolukord on pingeline (sotsiaalne, poliitiline) seisund, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Riigi julgeolekut või elanike turvalisust ohustav olukord.
Eestis on kriisiolukorrad enamasti seotud erakordsete loodusnähtustega – äärmuslikult külm või kuum õhutemperatuur, lumetorm, üleujutus, metsatulekahju jm. Kriis võib tekkida ka inimeste tegevuse tagajärjel – sõjaolukord, mõne nakkushaiguse väga laialdane levik, terroristide rünnakud, suured liiklusõnnetused, tulekahju elumajas jm.
Suuremad kriisiolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid. Mitmed eluliselt tähtsad teenused võivad katkeda. See võib kaasa tuua probleeme elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuses ning toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kättesaadavusega. Kuni abi saabumiseni ja teenuste taastumiseni sõltub inimeste elu, tervis ja heaolu suurel määral inimeste endi valmisolekust. Kui inimene on kriisideks korralikult valmistunud, siis ei pruugi tal kriisiolukorras kõrvalist abi üldse vajada.
Kriis on tavaliselt ootamatu olukord. Sellepärast soovitatakse igaks juhuks erinevateks juhtumiteks valmis olla. Üks võimalus selleks on koguda koju varustus, millega nädal aega kriisiolukorras paremini toime tulla.
Loe lisaks: Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda? (teeviit.ee) ja Käitumisjuhised kriisiolukordadeks (olevalmis.ee)
Allikas veebileht: https://www.opiq.ee/kit/283/chapter/15875
Loe ja uuri lisaks:
- Oluline info: olukord Ukrainas
- Mis on sõda ja relvastatud konfliktid?
- Küberturvalisus kriisi ajal
- Kuidas äreval ajal vaimset vastupanuvõimet tugevdada?
- PPA üleskutse: ettevaatust sõjainfo jagamisel sotsiaalmeedias – see võib täita ründava poole eesmärke
- ÕPETUS: Kuidas ära tunda ohtlike valesid sotsiaalmeedias
- Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?
