Siin on mõned juhised, kuidas olla võimalikult kindel, et sinuni on jõudnud tõene informatsioon ning kuidas kontrollida, et valeväiteid edasi ei jaga:
- Ajakirjanduslikud kokkuvõtted
Vii end kurssi sündmustega, mis on meid tänase päeva juurde toonud. Selleks on usaldusväärsed näiteks meedias tehtud kokkuvõtted, ajajooned, graafikud jne. Ajakirjanikud on uurinud ja süvitsi tööd teinud selleks, et panna kokku faktitäpne ja konkreetne info, mida saab reeglina usaldada.
- Võta endale päevas aeg, mil uudistega kurssi viia
Praegu on infoküllus väga suur ja tundub, et igast aknast ja uksest tuleb jälle midagi uut peale. Sa ei pea igal pool päevad läbi scrollima. Tee endale see aeg, mil sa vaatad portaalid läbi. Ilmselt on jõutud selleks ajaks mõni väide ka faktidega kinnitada või ümber lükata.
- Loe uudiseid mitmest kohast
See on meediatarbimise keskne reegel, et informatsiooni tuleks lugeda mitmest väljaandest, sest nii saad ühe info kõige rohkem fakte. Ei tasu jääda kinni vaid ühte väljaandesse, mida pühalikult iga päev lugeda.
- Sotsiaalmeedia ei ole usaldusväärne infoallikas
Isegi kui leida sotsiaalmeediast mõnd infokildu, siis tasub vaadata, kas kuskil on seda ka kajastatud. Kas siis meie meedias või välismeedias.
- Grupid ja tundmatud leheküljed on ohtlikud
Üldjuhul luuakse Facebookis selliseid gruppe ja lehekülgi, kus ühise mõtlemisega inimesed saavad omavahel informatsiooni jagada. Nii ei saa olukorrast mitmekülgset vaadet ja jäädakse kinni infomulli.
- Analüüsi seda, mida sa loed
Kas tegemist on uudisega või lihtsalt sotsiaalmeedia postitusega? Äkki on hoopis kellegi arvamuslugu? Jälgi hoolega, kes teemal sõna võtavad ning mis kontekstis.
- Kõik eksperdid ei ole eksperdid
Kui näiteks poliitikud võtavad sõja teemal sõna, siis on selle poliitiku, kellel on varasem riigikaitse või muu taolise kogemus, analüüs palju suurema kaaluga, kui selle, kes muidu sõjateemadega pole pidanud tegelema. Jälgi, et sotsiaalmeedias sõna võtvad “eksperdid” oleksid ka päriselt selle ala eksperdid.
- Sinine linnuke ei tähenda tingimata usaldusväärsust
Kui Twitteris, Facebookis või mujal sotsiaalmeedias on kasutaja taga sinine linnuke (ehk ta on platvormi poolt kinnitatud “ametlik” kasutaja) ei näita see, et tegemist on just eksperdiga. Ametlikud kasutajad võivad olla ka influencerid, kuulsused või muu suure jälgijaskonnaga kasutajad. Kõige usaldusväärsemad on ametlikud riigiasutused – näiteks Ukraina ministeeriumid.
- Emotsionaalsus ei ole alati hea
Ole tähelepanelik hinnanguliste sõnade juures. Kui miski on tekstis kirjeldatud, kui “kohutav”, “fantastiline”, “üdini kuri”, “loll”, “imeline”, siis on ilmselt kirjutajal on teatud seisukoht.
Tugevad emotsioonid panevad meid tegema mõtlematuid tegusid. Kui infokild sind väga hirmutab, vihastab, kadedaks teeb, siis tuleks võtta paus ja lasta selle emotsiooni tipul mööda minna. Seejärel on mõistlik sõnumit uuesti veidi selgema pilguga vaadata.
