fbpx

Sul on mure või vajad abi?

Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad.
Oleme kokku koondanud kontaktid, kust saab nõu ja abi küsida.

Kui kellegi elu või tervis on vahetult ohus, siis helista viivitamatult 112.

1. 24/7 ja tasuta pöördumine, kus asjatundlikud päästekorraldajad oskavad Sind murega aidata.

2. Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast! Kõnele vastav päästekorraldaja on vastava koolituse läbinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle edasised juhised või suunab kõne edasi.

Teenust koordineerib Häirekeskus, www.112.ee. Abi ja nõu saamiseks kirjuta murelink@politsei.ee

Lasteabi telefon www.lasteabi.ee ja 116111

Lasteabi pakub ööpäev läbi tasuta nõustamist nii lastele, täiskasvanutele kui ka spetsialistidele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist ka interneti turvalisuse küsimustes (nt identiteedivargus interneti sotsiaalvõrgustike kontodel, seksiga seotud ettepanekud internetis, soovitused küberkiusamise puhuks, kuidas piirata lapse arvutikasutamist, soovitatud reeglid, kuidas laps võib internetti kasutada jne). Samuti võid võtta ühendust ka siis, kui muretsed hoopis oma sõbra või tuttava heaolu pärast.

  • Lasteabitelefon 116 111 töötab kogu aeg ja sellele numbrile helistades võib soovi korral jääda anonüümseks. Telefonile vastavad kuus erialase kõrghariduse ja praktilise nõustamiskogemusega konsultanti. Pöördumised salvestatakse.
  • Lasteabi meiliaadress on info@lasteabi.ee.
  • Veebivestluse võimalus on kodulehel www.lasteabi.ee.

Kui soovid aega e-nõustamiseks, siis helista samuti telefonil 116 111.

Vaimse tervise portaal www.peaasi.ee

Sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus? Sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda? Peaasi.ee lehelt  leiad materjale vaimse tervise ja  abi saamise võimaluste kohta, sh e-nõustamine, saad teha mitmesuguseid teste, näiteks oma ärevuse kohta ning leiad info ka tasuta noortenõustamisele. 

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

Helistades numbrile 116 123 tekib sul esmalt võimalus valida vestlus nõustaja või hingehoidjaga, seejärel pääsed sa liinile. Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16-24. 

Helistamine on tasuta ning vaimse tervise tuge saab nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Lisaks telefonidele on võimalik saada vaimse tervise veebinõustamist eesti, vene, inglise ja ukraina keeles: palunabi.ee/vaimne-tervis.

Ohvriabi telefon 116 006

Ohvriabi kriisitelefonilt 116006 pakutakse Sulle ööpäevaringset kriisinõustamist ja jagatakse informatsiooni ohvri õigustest ja abistavatest süsteemidest. Lisaks tagatakse Sulle, et saadud informatsioon jõuaks vastavatele abiandvatele spetsialistidele.

Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud Sulle, kui:

  • oled langenud süüteo ohvriks
  • oled langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks
  • oled langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla ohvriks
  • oled kaotanud kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel enda lähedase
  • soovid teatada kellegi teise ohvriks langemisest.

Koolipsühholoogide tugiliin 1226

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)

Veebipolitsei

Veebipolitseinike eesmärgiks on nõu andmine, ise nad süütegusid ei menetle. Kui tead, et soovid esitada politseisse avaldust, siis selle kohta leiad täpsema informatsiooni siit.

Milliste muredega veebipolitseiniku poole pöörduda?

  • Kui soovid politseilt nõu
  • Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi
  • Kui soovid saata politseile vihjet või teadet
  • Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all
  • Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks
  • Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest

Soovitav on saata oma küsimus või kiri ühele veebipolitseinikule, mitte kõikidele korraga. Enamlevinud küsimused ning vastused on välja toodud nõuannete rubriigis.

Noorteportaal www.seksuaaltervis.ee

Siit leiad kõik seksi ja seksuaalsusega seonduva, näiteks infot enesekehtestamise kohta paarisuhtes või seksuaalvägivallaga seotud müütide kohta, materjale turvalise ja mitteturvalise seksi kohta ning viited tasuta noortenõustamisele.

 

Vihjeliin www.vihjeliin.ee

Vihjeliini veebilehel oleva vormi kaudu saab teatada internetis levivast ebaseaduslikust materjalist, eelkõige on oodatud teave laste seksuaalset ärakasutamist edastavast materjalist, lastega kaubitsemisest (inimkaubandus) kui ka muust lastele ebasobivast materjalist. Teabe saab edastada anonüümselt. Teenust pakub MTÜ Lastekaitse Liit, kes teeb vihjete käitlemisel koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Lastemaja 

Lastemaja tegeleb seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega laste juhtumitega, asetab esikohale lapse õigused ja toob kokku spetsialistid, kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne.Lastemaja poole saab pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, aga ka lapsevanem või laps ise, samuti tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Täpsema info saamiseks soovitame helistada lastemaja telefonil 5854 5498 või kirjutada info@lastemaja.ee

Targalt Internetis 

www.targaltinternetis.ee veebilehelt saad infot ja materjale küberturvalisuse, netiketi, internetiohutuse, erinevate sotsiaalmeedia keskkondade ja nende privaatsusätete juhiseid jms kohta.

Privaatsussätete juhised:

Lisaks leiad siit nõuandeid kuidas turvaliselt sotsiaalmeedias ja internetis toimetada.

Rajaleidja e-nõustaja:

  • Kui õppimine käib üle jõu, tunned end tihti kurva, äreva või tundetuna, sul on raskusi suhetes vanemate, õpetajate või eakaaslastega, kuid sa ei taha või saa sellest oma kooli töötajatega rääkida, siis võid pöörduda tasuta nõustamisele Rajaleidja keskustesse üle Eesti.


Teenust koordineerib Haridus- ja Noorteameti õppenõustamisteenuste osakond, 
www.harno.ee.

Kooli tugispetsialistid:

  • Oma murega võid julgelt pöörduda oma kooli tugispetsialisti poole.
  • Kui Sulle teeb muret suhe vanemate, õpetajate või kaaslastega, näiteks on sul raske nendega kontakti luua, tekivad kergesti konfl­iktid, esineb kiusamist, koolis käimine on Sulle vastumeelne, siis aitab sotisaalpedagoog.
  • Kui Sul on mure oma meeleolu pärast, näiteks oled sageli kurb, vihane, ärev või hoopis tundetu, siis aitab psühholoog.


Abivajavale lapsele ja noorele peab neid teenuseid tasuta tagama kohalik omavalitsus. Kuidas on tugiteenuste kättesaadavus Sinu koolis korraldatud, saad küsida õpetaja või direktori käest, ning see peaks olema kirjas nii kooli kui ka omavalitsuse koduleheküljel. Vestlusest tugispetsialistiga ei pea Sa rääkima vanematele ega õpetajale, kui Sa seda ei taha.

Ka sotsiaalvõrgustike lehtedel on olemas veebilehe haldaja poole pöördumise link (nt Facebook´is on postituse vasakus ülanurgas täpid, mille valikust saab valida tegevuse: Hangi tuge või teata postitusest), mille kaudu on võimalik teada anda sinu kui kasutaja õigusi rikkuvast materjalist.

Kui oled 13-29-aastane, hetkel ei tööta ega õpi (või oled küll kooli nimekirjas, kuid ei käi koolis) ning sa ei ole kindel, millist teed soovid elus valida, siis saad küsida nõu oma piirkonna noortele suunatud spetsialistilt.
Omavalitsuse spetsialistiga saad suhelda kohapeal, veebis, telefoni, meili või muu sulle sobiva kanali (nt messengeri kaudu). Spetsialist annab sulle infot töötamise, õppimise, välismaiste pakkumiste ja muu vajaliku kohta ning toetab sind su edasisel teekonnal.


Võta julgelt ühendust, ükskõik, mis küsimusega, isegi kui sulle tundub, et sul polegi praegu lisatuge vaja. Kui kuulad ära, mis võimalusi sinu piirkonnas pakutakse, võivad need aidata sul edaspidi oma eesmärke saavutada.
Kui sa pole kindel, millise spetsialisti juurde pöörduda, küsi otse noortegarantii tugisüsteemi teenusejuhilt Liis Seemelt: liis.seeme@sotsiaalkindlustusamet.ee

Skip to content