Sul on mure või vajad abi?
Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad.
Oleme kokku koondanud kontaktid, kust saab nõu ja abi küsida.
Kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus, siis võta ühendust hädaabiga numbril 112, mis töötab ööpäevaringselt ehk 24/7.
Numbrile saab helistada ja saata sõnumi (SMS). Sõnumi saatmise teenus on mõeldud kuulmis- ja kõnepuudega inimestele või neile, kes ei saa hädaolukorras helistada (töötab eesti, vene ja inglise keeles). Välismaalt helistamiseks on number +372 600 0112.
Numbrile 112 vastab päästekorraldaja, kes selgitab välja olukorra tõsiduse ja saadab vajadusel välja kiirabi, päästeauto ja/või politsei. Kui nende sekkumist ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle edasised juhised või suunab kõne edasi.
Hädaabi tegevust koordineerib Häirekeskus. Uuri vajadusel lisaks:
Kui sul või kellelgi teisel on mure, vajad abi ja nõustamist (sealhulgas kriisinõustamist), siis võta ühendust Lasteabiga numbril 116111, mis töötab ööpäevaringselt ehk 24/7. Välismaalt helistamiseks on number +372 600 4434.
Samuti saab www.lasteabi.ee chatis vestelda ja saata e-maili aadressile info@lasteabi.ee. “Helistamine, chatis vestlemine ja e-kirjade saatmine on tasuta ning anonüümne.
Numbrile, chatile ja e-mailile vastavad nõustajad, kes selgitavad välja pöördumise põhjuse ja jagavad nõu ning juhiseid, kuidas olukorras toimida. Pöörduda saab eesti, vene ja inglise keeles.
Pikemaks ja põhjalikumaks aruteluks on võimalus kasutada ka e-nõustamist, mille aja saab kokku leppida numbril 116111.
Lasteabi tegevust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet.
Lisaks on olemas kadunud laste telefon 116000, kuhu saab pöörduda kadunud lastega seotud juhtumite korral.
Kui sina või keegi teine on kannatanud kuriteo või vägivalla all ja vajad abi kriisijuhtumi lahendamiseks, siis võta ühendust Ohvriabi kriisitelefoniga numbril 116 006, mis töötab ööpäevaringselt ehk 24/7. Välismaalt helistamiseks on number +372 614 7393. Helistamine on tasuta ning soovi korral anonüümne. Samuti saab www.palunabi.ee chatis vestelda.
Telefonile ja vestlusele vastavad nõustajad, kes jagavad infot õiguste, võimaluste ja abivõimaluste kohta ja viivad kokku õigete spetsialistidega. Pöörduda saab eesti, vene ja inglise keeles.
Kõikides maakondades on ka ohvriabitöötajad, kellega saab leppida kokku kohtumise. Täpsem info ja töötajate kontaktid (vastuvõtu aadress, telefon, e-mail) siin.
Ohvriabi tegevust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet. Uuri vajadusel lisaks:
Kui sul on vaja tuge igapäevamuredega toimetulekuks ja sul on vaja kellegagi rääkida, siis võta ühendust Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoniga numbril 116 123, mis töötab iga päev kell 10.00-24.00 (NB! Hingehoiu telefon 16.00-24.00).
Numbrile vastavad nõustajad, kes aitavad helistajal paremini aru saada oma olukorrast ja pakuvad tuge, kuidas murega edasi tegeleda. Vajadusel saab helistaja edasist infot, kuhu oma murega pöörduda.
Helistamine on tasuta. Eluliini vestlused salvestatakse, Hingehoiu vestluse salvestamisest saab helistaja loobuda. Pöörduda saab eesti, vene ja inglise keeles.
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonide tegevust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet. Uuri vajadusel lisaks:
Kui sa soovid kellegagi oma murest rääkida või mõnele olukorrale lahendust leida, siis võta ühendust koolipsühholoogide nõuandeliiniga numbril 1226, iga päev kell 16.00-20.00 (eesti keeles).
Helistamine on tasuta ja anonüümne. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid. Vajadusel on võimalik leppida kokku ka järelnõustamise aeg.
Nõuandeliini tegevust koordineerib Eesti Koolipsühholoogide Ühing MTÜ. Vajadusel uusi lisaks:
Kui sa oled emotsionaalse kriisi seisundis, depressioonis, tunned üksindust, koged suhte ja perekonnaprobleeme, leinad või elad üle olulist kaotust, koged sotsiaalseid raskusi või soovid elust lahkuda, siis võta ühendust emotsionaalse toe telefoniga:
- Eesti keeles numbril 655 8088, iga päev kell 19.00-07.00.
- Vene keeles numbril 655 5688, iga päev kell 19.00-07.00.
- Ukraina keeles numbril 681 1700, iga päev kell 19.00-23.00.
Emotsionaalse toe telefonide tegevust koordineerib MTÜ Eluliin.
Kui sul on mure oma meeleolu pärast, näiteks oled sageli kurb, vihane, ärev või hoopis tundetu, siis aitab psühholoog.
Kui sulle teeb muret suhe vanemate, õpetajate või kaaslastega, näiteks on sul raske nendega kontakti luua, tekivad kergesti konfliktid, esineb kiusamist, koolis käimine on sulle vastumeelne, siis aitab sotsiaalpedagoog.
Pöördu julgelt oma kooli spetsialistide poole!
Kui sa soovid politseilt nõu või anda vihje, sul on seadusi puudutavaid küsimusi, pöördu veebipolitseiniku poole. Samuti, kui oled sattunud (küber)kiusamise või ahistamise ohvriks, kahtlustad, et keegi esineb internetis sinu nime all, või soovid teatada väärkohtlemisest, saad abi veebipolitseinikult kas meili või sotsiaalmeedia kaudu.
Veebipolitseinikud tegutsevad 11 piirkonnas. Kõikide piirkondade kontaktid leiad siit.
Veebipolitseinikud annavad sulle vajadusel nõu, aga nad ei lahenda kuritegusid. Küsimus või kiri on soovitatav saata ainult ühele veebipolitseinikule, et vastamine oleks kiirem ja sujuvam. Enamlevinud küsimused ning vastused on välja toodud nõuannete rubriigis.
Kui tegemist on ohuolukorraga või kriisiga, helista viivitamatult hädaabi numbril 112. Kui aga soovid teha Politseisse avaldust, siis selle kohta leiad täpsema informatsiooni siit.
Veebipolitseinike tegevust koordineerib Politsei- ja Piirivalveamet.
Kui sul on elus pingeid või raskusi ja vajad kellegagi rääkimist, siis pane endale kirja aeg vaimse tervise veebinõustamisele siin.
Nõustamine on tasuta, kestab kuni 60 minutit ja seda viib läbi vaimse tervise spetsialist. Nõustamist saab eesti, vene, ukraina ja inglise keeles.
Tegu ei ole teraapia ega psühhiaatrilise abiga ning teenus ei asenda arstiabi. Nõustaja aitab arutada, kuidas end paremini toetada ja milliseid samme astuda professionaalse abi saamiseks.
Veebinõustamise tegevust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet.
Kui sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus ja sa ei tea, kuidas edasi minna, siis saad abi Peaasi.ee vaimse tervise e-noortenõustamisest. Pane endale kirja aeg e-noortenõustamisele (12-26 aastastele) siin või pöördu e-nõustaja poole kirjalikult siin. Nõustamist saab eesti, vene ja inglise keeles.
E-noortenõustamise vastuvõtt on tasuta ja toimub veebis. Kui veebikohtumine ei ole võimalik, saab kokku leppida ka füüsilise kohtumisaja Tallinnas või Tartus. Kirjalik e-nõustamine on samuti tasuta. Nõustajad vastavad 3-6 päeva jooksul.
Nõustamisi koordineerib MTÜ Peaasjad.
Kui soovid seksuaaltervise teemalist nõu, infot rasestumisvastaste vahendite või raseduse kohta, või soovid teha suguhaiguste testi, siis broneeri aeg noorte nõustamiskeskuses. Keskus aitab ka siis, kui oled langenud seksuaalvägivalla ohvriks või sul on mõni muu küsimus.
Noorte nõustamiskeskuse visiidid ja uuringud on kuni 26-aastastele noortele tasuta, olenemata ravikindlustuse olemasolust. Kõik keskuste aadressid ja kontaktid leiad siit.
Samuti oma küsimuse või mure saad saata anonüümselt veebilehel www.seksuaaltervis.ee. Selleks täida “Küsi nõu” vorm, mis on saadaval eesti ja vene keeles.
Tallinnas asub Seksuaaltervise Kliinik OÜ (T1 Keskuse 3. korrusel), mis on avatud E-R kell 8.00-16.30. Kliinikus on noortele vastuvõtud naistearstile, meestearstile, noortenõustajale ja psühholoogile. Seal saab ka seksuaalnõustamist ja kogemusnõustamist.
Nõustamiskeskuste infot koordineerib Eesti Seksuaaltervise Liit.
Kui sind on seksuaalselt rünnatud, vägistatud või sa kahtlustad seda, pöördu Seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Keskused asuvad Tallinnas, Kohtla-Järvel, Pärnus ja Tartus ning töötavad ööpäevaringselt (24/7).
Keskusesse pöördumine on tasuta, ei vaja saatekirja ning sinna võib minna nii üksi kui saatjaga. Keskus saab aidata, kui oled kogenud seksuaalvägivalda viimase 7 päeva jooksul.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuseid koordineerib Sotsiaalkindlustusamet.
Kui oled sattunud naistevastase vägivalla ohvriks, pöördu naiste tugikeskusesse. Tugikeskused asuvad igas maakonnas ja töötavad ööpäevaringselt (24/7).
Pöördumine on tasuta, anonüümne ja võimalik on kaasa võtta ka lapsed.
Tugikeskuse teenused hõlmavad esmast psühhosotsiaalset abi, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, juriidilist abi ning turvalist ajutist majutust. Teenused kohandatakse vastavalt sinu vajadustele.
Naiste tugikeskuste tegevust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet.
Kui oled 13–29-aastane ja hetkel ei tööta ega õpi (isegi kui oled kooli nimekirjas, kuid ei osale õppetöös), võid pöörduda Noortegarantii spetsialisti poole, et saada tuge ja nõu edasiste valikute tegemisel. Spetsialistid asuvad igas vallas.
Võta julgelt ühendust mis tahes küsimusega – isegi siis, kui praegu tundub, et lisatuge pole vaja. Spetsialist tutvustab sulle võimalusi sinu piirkonnas, mis võivad aidata sul oma eesmärke saavutada.
Oma valla spetsialistiga saad suhelda kohapeal, veebis, telefoni, meili või muu sulle sobiva kanali (nt Messengeri kaudu). Spetsialist annab sulle infot töötamise, õppimise, välismaiste pakkumiste ja muu vajaliku kohta ning toetab sind edasisel teekonnal.
Kui sa ei tea, millise spetsialistiga ühendust võtta, kirjuta Noortegarantii tugiteenuse juhile Liis Seemele: liis.seeme@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Kui oled kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustad seksuaalset väärkohtlemist enda või teiste puhul, võtta ühendust Lastemajaga telefonil 5854 5498 või e-posti teel: info@lastemaja.ee.
Lastemaja tegeleb seksuaalselt väärkoheldud laste ja selle kahtlusega juhtumitega. Lapse õigused on alati esikohal. Lastemaja toob kokku spetsialistid, kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne.
Lastemaja poole võivad pöörduda lastekaitsetöötajad, lapsevanemad, lapsed ja noored ise. Samuti võivad abi otsida tavakodanikud ja spetsialistid, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine.
Lastemaja tegevust koordineerib Sotsiaalkindlustusamet.
Kui oled märganud laste ja noorte seksuaalset väärkohtlemist, ekspluateerimist või kaubitsemist sisaldavat materjali või muud ebaseadusliku sisuga materjali, teavita sellest Vihjeliini veebilehel asuva vormi kaudu.
Vihje edastamine on anonüümne.
Vihjeliini tegevust koordineerib MTÜ Lastekaitse Liit – organisatsioon, mis seisab laste õiguste ja turvalisuse eest.
