Millised on toidu ja toitumisega seotud müüdid?

Aja jooksul on seoses toitumisega tekkinud erinevaid müüte, mistõttu loobutakse mingit sorti toiduainetest ebavajalikult või tarbitakse teadmatusest mõnda toiduainet liigselt. Toitumise osas on siiski kõige olulisem tasakaal – söö nii palju, kui su organism vajab ning ära jõuab kulutada.


Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks.

Tegelikkus: Kartul on küll üsna suure energiasisaldusega, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Teraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste – need kõik annavad päris palju energiat.

Müüt: Külmutatud köögiviljad on kallid ja madala toiteväärtusega.

Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Müüt: Munarebud sisaldavad palju kolesterooli, seepärast tuleks neist loobuda

Tegelikkus: Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli, kuid samas ka letsitiini, mis aitab kolesterooli taset veres stabiliseerida. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine, munavalgud on väga kõrge toiteväärtusega. Terve inimene võib riskivabalt süüa 3–4 muna nädalas.

Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks.

Tegelikkus: Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und ning samuti võivad söödud lihtsuhkru- ja tärklisekogused minna kergemini keharasvaks, kuna õhtusel ajal on inimesed reeglina vähem aktiivsed.

Müüt: Mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva.

Tegelikkus: Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.

Müüt: Kohupiim on tervislik ja seda võib süüa nii palju, kui hing ihkab.

Tegelikkus: Päris nii see pole. Ühtegi toitu ei saa nimetada tervislikuks või ebatervislikuks, oluline on süüa mitmekesiselt. Näiteks kohupiim võib sisaldada suures koguses nn peidetud rasvu (eriti küllastunud rasvhappeid). Poe magusad kohupiimakreemid sisaldavad ka tihti väga suurtes kogustes lisatavaid suhkruid.

Müüt: Šokolaad teeb paksuks.

Tegelikkus: Nii ja naa. Igasuguse šokolaadi innukas söömine rikub talje õige pea, seevastu tükike tumedat kõrge kakaosisaldusega (vähemalt 70%) šokolaadi päevas võib aidata eemal hoida südamehaigusi.

Müüt: Ainult hamburger on rämpstoit.

Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub sageli ja suurtes kogustes süües nn rämpstoiduks. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel rämpstoit. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook.

Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa.

Tegelikkus: See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Kes pärast sportimist kaks tahvlit šokolaadi sööb, ei pruugi alla võtta mitte grammigi.

Müüt: Suhkru söömine põhjustab diabeeti.

Tegelikkus: Kui diabeeti ei ole, siis suhkru söömine seda otseselt ei põhjusta. Diabeedi riski suurendab ülekaal, kuid ei ole tähtis, mille söömisel see on tekkinud. Diabeetik peab jälgima mitte ainult suhkru, vaid ka muude süsivesikute sisaldust toidus.

Müüt: Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

Tegelikkus: Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.

Müüt: Paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.

Tegelikkus: On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toite ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia või toidutalumatuse puhul, peab loobuma teatud toitudest.

Müüt: Energiajoogid annavad energiat.

Tegelikkus: Energiajookideks nimetatud joogid sisaldavad umbes sama palju suhkrut kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini ja teisi koostisaineid, mis suurendavad ajutiselt nii vaimset kui ka füüsilist võimekust, kuid pärast pingelist tööd peaks hoopis järgnema rahulik puhkus energiavarude taastamiseks. Kuna paljude energiajookide koostisosade tarbimise ohutu ülempiir ning ka koosmõju on määramata, ei soovitata energiajooke juua üle 500 ml päevas. Kindlasti ei sobi energiajoogid lastele.


Artikkel on koostatud toitumine.ee allikatel. Sellel lehel toodud info põhineb Eesti riiklikel toitumis- ja toidusoovitustel ning teaduslikel uuringutel. Allikas: „Toitumine: müüdid ja tegelikkus“ Tiiu Liebert.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus