Üldiselt saadakse oma paarisuhtepartneriga, näiteks poiss- või tüdruksõbraga, hästi läbi. Kuid igas suhtes tuleb ette lahkarvamusi ning nende lahendamisel on muuhulgas oluline see, et õpitakse „ei“ ütlema asjadele, mida tegelikult ei soovita teha.
„Ei“ tuleb mõnikord öelda ka neile inimestele, kellest hoolitakse ja armastatakse. See võib olla midagi ebaolulist, nagu keeldumine peole või kohtama minemisest, kui samal ajal on vaja kooli- või kodutööd teha. See võib olla ka midagi väga olulist, nagu keeldumine uimastitest, alkoholist, seksuaalvahekorrast või mõnest riskantsest tegevusest, mis võib elu või tervise ohtu seada. Millestki keeldumine ei tähenda seda, et oma partnerist ei hoolita või teda ei austata, pigem näitab see seda, et austakse küllaldaselt nii iseennast kui oma partnerit, olles aus ja üritades vastu võtta parimaid otsuseid.
Konfliktide vältimiseks kõigega nõus olemine võib endaga kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, näiteks:
- sunnitakse teist inimest tegema asju, mida tegelikult teha ei taheta,
- võidakse kaotada austus nii iseenda kui oma partneri vastu,
- võidakse oma paarisuhtepartnerit kohelda ebaõiglaselt või teda ära kasutada,
- võidakse tunda ennast abituna, vihasena või kurvameelsena, isegi depressiivsena.
Kui sa ei tunne ennast „ei” öeldes kindlalt, võiksid proovida mõelda, miks sa soovid öelda „ei” ja siis oma põhjuseid paarisuhtepartnerile selgitada. See aitab teisel mõista, et temast hoolitakse endiselt, kuid sellegipoolest sa soovid praegu öelda „ei”.
Võid isegi „ei” ütlemist harjutada, proovides kasutada näiteks järgmisi võimalusi:
„Ma tõesti tahaksin, aga ma pean selle asemel hoopis …”
„Ma ei usu, et see mulle/meie suhtele hea oleks.”
„Ma ei taha mingisse jamasse sattuda.”
„Ma ei ole selleks veel valmis.”
„Ma ei tunne ennast seda tehes mugavalt.”
„Ei, aitäh. Miks me ei võiks hoopis …?”
Kaaslane võib eitavat vastust kuuldes olla pettunud, pahane, kurb või hoopis vihaseks saada, aga kui ta tõesti hoolib ja austab sind, siis austab ta ka sinu otsuseid ega pane sinu keeldumist pahaks. Inimene, kes avaldab survet, et sa oma meelt muudaksid või ei lepi sinu otsustega, ei hooli tõenäoliselt ka sinust ega austa sind piisavalt. Enamgi veel, tema käitumine sinu suhtes võib hoopis ahistavaks ja vägivaldseks muutuda.
Vägivallale viitab see, kui sinu paarisuhtepartner:
- kritiseerib ja kontrollib seda, kuidas sa välja näed, käitud või räägid,
- üritab kontrollida seda, mida sa teed või kellega kohtud,
- karjub su peale või üritab sind „paika panna” kas teiste ees või kahekesi olles,
- üritab sind füüsiliselt kontrollida, kas sind lüües, lükates, näpistades või mõnel muul viisil füüsilist survet avaldades.
Vägivald on tõenäolisem siis, kui su kaaslane või te mõlemad tarvitate uimasteid, sh alkoholi.
Kui keegi niimoodi käitub, on kõige parem paarisuhe lõpetada. Inimene, kes sunnib oma paarisuhtepartnerit tegema asju, mida ta ei taha, võib teist inimest pikka aega oma kontrolli all hoida, mõjuda halvasti nii tema enesehinnangule kui ka tervisele. Kui iseendasse ja teistesse suhtuda austusega, siis saab seda oodata ka oma kaaslastelt. See on hea eeldus õnnelikeks lähisuheteks. Loe rohkem, kuidas luua turvalisi suhteid.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Liis Enson.
