Sooline diskrimineerimine on seaduslikult keelatud, kuid tööelus esineb seda endiselt. See võib väljenduda palgalõhes, ootustes ja rollides. Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi (PERG) noored esitasid oma küsimused ekspertidele, et paremini mõista, kuidas ebavõrdsus tööturul tegelikult avaldub.
Soolise võrdõiguslikkuse eksperdid Eva Kliiman Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Greta Roosaar Feministeeriumist vastasid noorete küsimustele soolise võrdõiguslikkuse kohta tööturul. PERGi kümnendikud andsid noortele võimaluse küsida ning tegid seejärel intervjuud ekspertidega. Siin on ekspertide vastused küsimustele, mida peeti kõige tähtsamateks:
Kuidas aru saada, et mind on ebavõrdselt koheldud?
Kuigi sooline diskrimineerimine on seaduslikult keelatud, on enamus ebavõrdset kohtlemist tehtud eelarvamuste põhjal. Kui sul on tunne, et sind on ebavõrdselt koheldud, siis esimene samm on sellest kellegagi rääkida, küsida nõu või tagasisidet, et ebavõrdsus ei jääks märkamata. Vaikus on ebavõrdsuse kõige tugevam relv. Alati on võimalik pöörduda Tööinspektsiooni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku juurde.
Kas nö lihtrahval on üldse võimalust tuua sisse päris muutust, et töömaastik oleks võrdsem?
Jah, on. Võrdsuse eest võitlemine algab enda eest seismisega. Tööturu võrdsust mõjutavad töötajate ootused, palgaläbirääkimised ja suhtumine. Teemast rääkimine, küsimuste küsimine ja tähelepanu juhtimine on juba muutuse sisse toomine, ehkki tulemusteni jõudmine võib võtta väga palju aega.
Miks saavad statistiliselt mehed rohkem palka kui naised?
25% palgalõhest moodustab see, et naised ja mehed töötavad erinevatel erialadel. Teised 25% tuleb sellest, et mehed on rohkem juhtivatel kohtadel. Ülejäänud 50% moodustab ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine, mida ei saa objektiivselt hinnata. See 50% tuleb soolistest stereotüüpidest. Sooline stereotüüp võib olla nii naise kui mehe kahjuks ning hindab inimest ta soost tulenevate eelduste, mitte ta enda oskuste põhjal. Stereotüübid elavad väikestes tükkides, nt väljendites nagu „poisid jäävad poisteks“ ning need on kultuuri väga sisse harjunud.
Kas palgalõhe kaotamine on päriselt võimalik?
Jah, see on küll võimalik, aga eesmärk pole, et sooline palgalõhe oleks täpselt 0,00%, see pole ka realistlik. Eesmärk on, et inimesed saaksid olla vabamad. Palgavõrdsus mõjutaks mitte ainult naiste sissetulekut, vaid aitaks vähendada ka lähisuhtevägivalla probleemi, andes naistele suurema turvatunde ja suurema võimaluse valida, mida oma eluga teha.
Miks ei räägita uudistes sellest, et naistel on mõnedes riikides (nt Afganistanis ja Süürias) vähem õiguseid kui loomadel?
Inimõigused on Eesti välispoliitika alus ja Eesti diplomaadid tegelevad sellega palju, kuigi see paistab siseriiklikult vähem välja. Eesti ei istu käed rüpes, vaid räägib ka teemadest, millest teised riigid eriti rääkida ei taha, näiteks abordi teemad. Siiski peaks avalikult rohkem lääneriikide olematutest naiste õigustest rääkima, sest igal inimesel võib olla mõju.
Kui põhiseadus ütleb, et naised ja mehed on võrdsed, siis miks meestel on ajateenistuse kohustus ja naistel pole?
Soolise võrdõiguslikkuse seadus aastast 2004 ütleb, et see, et naisi pole kohustuslikus ajateenistuses, pole sooline diskrimineerimine, nii lihtsalt on. Seda võib näha ka kui naiste ebavõrdset kohtlemist, kuna kriisiolukorras, kus peavad hakkama saama kõik, on meestel vaikimisi paremad oskused hakkama saamiseks. Kuigi naised saavad vabatahtlikult ajateenistusse minna, on see siiski tänapäeval stereotüüpidest üle hüppamine ja pole veel päris normaalsus. Sellel pole kindlaid reegleid ega vastuseid, aga pikemas perspektiivis oleks kasulikum, kui ajateenistusse vastuvõtt oleks sooneutraalsem.
Kokkuvõtvalt ei ole sooline ebavõrdsus tööelus alati otseselt nähtav, kuid see võib mõjutada palka, rolle ja ootusi. Kuigi osa erinevustest tuleneb töövalikutest ja struktuurist, jääb osa siiski selgitamata ning on tugevalt seotud eelarvamustega. Oluline on ebavõrdsust märgata, sellest rääkida ja vajadusel abi otsida, sest muutused algavad tähelepanust ja küsimuste esitamisest.
Artikkel põhineb intervjuudel Eva Kliimani ja Greta Roosaarega. Intervjuud ja noorte küsitlused viisid läbi Miabel Köst, Kätlin Veskimäe, Lorette Sibul ja Teele Muuga.
Uuri lisaks: Kas sind on koheldud ebaõiglaselt?
Artikli kirjutas Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane Teele Muuga.