Kas teadsid, et HPV ehk inimese papilloomiviirus on üks maailma levinumaid viiruseid, millega nakatub elu jooksul üle 80% inimestest? Kuigi sageli räägitakse sellest vaid seoses naiste ja emakakaelavähiga, on onkoloog dr Sandra Kase sõnul HPV „nägu“ viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud ning see puudutab soost olenemata kõiki inimesi.
Kuidas HPV end peidab ja milles see väljendub?
HPV-l on üle 200 alatüübi ja enamasti saab keha neist ise võitu. Kui aga viirus organismi püsima jääb, võib see tekitada erinevaid nähtavaid muutusi ja tõsiseid haigusi:
Soolatüükad – viiruslikud nahanähud. Kõige tavalisem HPV-st põhjustatud muutus nahal on soolatüükad.
- Mis need on? Need on viiruslikud moodustised, mis tekivad tavaliselt sõrmedele või jalataldadele.
- Kuidas levivad? Soolatüükad levivad tiheda nahk-naha kontakti kaudu, kuid kaudselt ka näiteks noortekeskuses ühiseid mänge või vahendeid kasutades. Nakatumist soodustavad pisikesed naha vigastused ehk mikrotraumad, mis tekivad näiteks kratsimisel.
Kondüloomid – genitaalpiirkonna muutused. Seksuaalselt aktiivsetel noortel esineb sageli kondüloome.
- Mis need on? Need on väikesed (umbes 1–3 mm), tihti naha värvi ja lillkapsast meenutava krobelise pinnaga nahamoodustised. Need võivad tekkida peenisel, kubemel või häbememokkadel.
- Kuidas levivad? Kondüloomid levivad intiimvahekorra ajal, aga ka lihtsalt tiheda nahk-naha kontakti kaudu. Nahaarst dr Alina Brokk selgitab, et nende levikut soodustab näiteks raseerimine, mis tekitab nahale pisikesi vigastusi.
Vähivormid – varjatud oht. Kõige tõsisem tagajärg on aga vähirisk, kui ohtlik HPV-nakkus jääb organismi aastateks.
- Kus vähk tekkida võib? Lisaks emakakaelale võib HPV põhjustada suu- ja neeluvähki, pärakuvähki ning peenise- ja häbemevähki. Näiteks USA-s diagnoositakse tänapäeval HPV tõttu juba rohkem suuneeluvähki kui emakakaelavähki
Kuidas viirus tegelikult levib?
HPV levib nahk-naha kontaktis või limaskestade kaudu. See tähendab, et nakatuda võib ka ilma seksuaalvahekorrata.
- Kondoomi piirangud: Nahaarst dr Alina Brokk selgitab, et kuigi kondoom vähendab riski, ei kaitse see täielikult kondüloomide eest, mis asuvad kubeme piirkonnas või häbememokkadel, mida kondoom ei kata.
- Mikrotraumad: Viiruse levikut soodustavad pisikesed vigastused nahal, mis tekivad näiteks raseerimisel või hõõrdumisel.
- Igapäevased olukorrad: Soolatüükad võivad levida isegi kaudselt, näiteks koolis või noortekeskuses ühiseid kunstitarbeid või mänge kasutades.
Arstide soovitused: Kuidas end kaitsta?
Vaktsineerimine on parim kilp sinu kaitsmiseks. Onkoloog dr Sandra Kase rõhutab, et HPV-vaktsiin on üks väheseid, mille mõju vähiennetusele on otsene ja tõendatud.
- Eestis on alates 2024. aastast vaktsiin tasuta kõigile 12–18-aastastele noortele.
- Miks nii noorelt? Vaktsiin on kõige tõhusam enne seksuaalelu algust. 12-aastaselt saadud vaktsiin on üldjuhul tõhusam kui 18-aastaselt saadu, sest immuunvastus ehk organismi reaktsioon kehavõõrastele ainetele, on parem.
- Poisid, see on teile ka! Poiste vaktsineerimine kaitseb neid endid (nt suuneeluvähi eest) ja aitab vähendada viiruse levikut kogu ühiskonnas.
Eluviisi valikud. Dr Alina Brokk paneb südamele, et partnerite arvu kasv suurendab otseselt riski kokku puutuda viiruse ohtlike tüvedega. Risk nakatuda vähki tekitavatesse tüvedesse kasvab märgatavalt, kui elu jooksul on olnud üle viie seksuaalpartneri. Seetõttu on soovitatav alustada seksuaalelu hiljem ja hoiduda juhusuhetest.
Millal peaksid pöörduma arsti poole?
Sõrmedel ja jalataldadel olevaid soolatüükaid aitab ravida perearst. Kuid dr Brokk soovitab kindlasti pöörduda eriarsti (nahaarsti, günekoloogi või uroloogi) poole, kui märkad genitaalpiirkonnas kondüloome või muid kahtlasi muutusi, näiteks kui mingi nahamuutus kasvab kiiresti, on valulik, veritseb või ei parane raviga. Seskuaaltervis.ee veebilehelt on võimalik murede osas ka anonüümselt nõu küsida.
Pea meeles dr Brokki sõnu: „Ära lükka olulist otsust edasi — sinu tulevikus loeb see, mida sa teed praegu!“
Uuri lisaks: Kas tead, mis on inimese papilloomiviirus ehk HPV ja kuidas end selle vastu kaitsta?
Uuri lisaks: Olid kaitsmata vahekorras?
Uuri lisaks: Suguhaiguste test on igati normaalne
Küsi anonüümselt: www.seksuaaltervis.ee
Kuula podcasti: Mis on inimese papilloomiviirus ehk HPV ja kuidas end selle eest kaitsta?
Artikli kirjutas Tervisekassa koostöös onkoloog dr Sandra Kase ja nahaarst dr Alina Brokkiga.