fbpx

Viis tehnikat ärevuse leevendamiseks iseseisvalt

Ärevus on reaktsioon reaalsele või ettekujutatud ohule. Sellised tundmused on igapäevased ja osa meie tavaelust. „Ärevust ja hirmu tunneme kas muretsemise, pingetunde, halva ootuse hirmu või muu sarnasena,” kirjeldab Peaasi.ee üks asutajaliige ja lastepsühhiaater Ere Vasli. Kui aga ärevus põhjustab igapäevaseid või sagedasi probleeme tavaelus, siis võime kahtlustada ärevushäiret.

Ärevushäirele viitavad märgid:

  • ärevust või hirmu on väga palju ja sageli
  • ärevus või hirm on väga tugev
  • kui ärevus või hirm peaaegu ei lähegi üle ja meil on väga raske lõõgastuda
  • kui me hakkame ärevust põhjustavaid olukordi vältima
  • kui ärevus häirib oluliselt meie igapäevast elu

On oluline teada, et ärevushäired alluvad ravile. Kindlasti tasub tugeva ärevuse korral pöörduda perearsti, vaimse tervise spetsialisti või peaasi.ee meeskonna poole, et saada tuge probleemiga tegelemiseks. Samas on ka mitmeid viise, mida saame iseseisvalt rakendada enda ärevuse teadlikuks vähendamiseks.

1.     Mõtlemise muutmine ärevuse vähendamiseks

Ärevus mõjutab ka meie mõtlemist. Kui hirmuga seotud mõtteid tähelepanelikult vaadelda, siis võime leida olukorra kirjeldamiseks rahulikumad ja toetavamad seosed, mis ärevust vähendavad. Oluline on jälgida ka olukordade automaatset tõlgendamist, mille puhul aitab mõtete vaidlustamine ja mõtestatud alternatiivse stsenaariumi leidmine.

2.     Tähelepanu ümber suunamine – Leia endale tegevus, mis haarab su tähelepanu ja aktiivsuse. Näiteks liikumine, sportimine, söögitegemine jpm. Hea on leida aeg-ajalt endale uusi tegevusi, sest ka uudsus on haarav.

Viie meele harjutus, mida saab teha vaikselt, loetledes tajutavat mõttes iseendale või siis koos kaaslasega.

  •  Loetlen 5 asja, mida näen.
  •  Loetlen 4 asja, mida kuulen.
  •  Loetlen 3 asja, mida puudutan.
  •  Loetlen 2 asja, mida haistan.
  •  Loetlen, millist maitset tunnen.

3.     Keskkonna muutmine –  Üks võimalus ärevusega tegelemiseks on vahetada oma keskkonda. Näiteks toas olles minna õue ning leida õues olemisele mingi sobiv eesmärk (niisama sportlik jalutuskäik, pildistamine, poes käimine vms).

4.     Ärevuse tunde ja kehalise pinge vähendamine – tundemaailma ja ka kehalisi pingeid saab vähendada hingamisharjutustega.

Lihtne hingamisharjutus – istu mugavalt ja sule soovi korral silmad. Pane tähele, kuidas hingad, katsu hingata nina kaudu sisse ja suu kaudu välja.

  • Pane käsi kõhule ja tunneta, kuidas hingates kõht tõuseb ja langeb. Kui hingad sisse, siis ütle mõttes või vaikse häälega “sisse”; kui hingad välja, siis “välja”.
  • Mõtle ainult oma hingamisele ja korda endale sõnu “sisse” ja “välja”. Võid proovida lugeda ka kümneni – “üks” ja hingad sisse, “kaks” ja hingad välja. Nii kümneni ja siis  alustad jälle ühest.
  • Muude mõtete tekkides pööra tähelepanu jälle hingamisele ja “sisse”/”välja” ütlemisele või numbrite lugemisele.
  • Hingamine kestab umbes kaks minutit.
  • Nüüd pane taas tähele, mis hääled su ümber on ja kus sa oled. Ava vaikselt silmad ja vaata oma ümbrust. Märka muutust endas.

5.     Käitumise kaudu ärevuse vähendamine – siia alla kuuluvad kuldreeglid, mis toetavad meie vaimset tervist.

  • Maga igal öösel 8-9 tundi
  • Liigu ja spordi regulaarselt ning võimalusel tee seda õues
  • Söö tervislikult ja piisavalt
  • Tarbi piisavalt vedelikke
  • Väldi alkoholi, narkootilisi aineid, kofeiini ja muid erguteid sisaldavaid toite ja jooke
  • Tee asju, mis pakuvad sulle rõõmu ja kosutust
  • Hoia suhteid pere, sõprade ja sugulastega; veetke koos aega; ava end oma lähedastele
  • Pea päevikut, kuhu oma raskustest ausalt saad kirjutada.
  • Veeda aega iseeseisvalt, pööra tähelepanu oma sisemaailmale
  • Tegele regulaarselt vaimse pingutusega, tööta või õpi huvi ja rõõmuga
  • Puhka ja lõõgastu
  • Luba endale vigu, käitu ja räägi iseendaga nagu oma parima sõbraga

Kui sa ei tea, kust alustada, kellega rääkida või kuidas edasi minna, kirjuta Peaasi.ee nõustajatele. Nõustajatele võid kirjutada ka siis, kui sul on mõni küsimus või kahtlus seoses vaimse tervisega. Kahe päeva jooksul vastavad sulle professionaalsed nõustajad, kelle puhul on kindel, et sinu mure jääb vaid nende teada.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

  • Lasteabi: 116111 (24h)
  • Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
  • Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123 (igapäevaselt kell 14-24)
  • Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
  • Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95

Artikkel on koostatud koostöös peaasi.ee spetsialistidega.

Skip to content