Ärevus on reaktsioon reaalsele või ettekujutatud ohule. Sellised tundmused on igapäevased ja osa meie tavaelust. Kui aga ärevus põhjustab igapäevaseid või sagedasi probleeme tavaelus, siis võime kahtlustada ärevushäiret.
Lastepsühhiaater ja üks MTÜ Peaasjad asutajaliikmetest Ere Vasli ütleb, et ärevust ja hirmu tunneme kas muretsemise, pingetunde, halva ootuse hirmu või muu sarnasena.
Ärevushäirele viitavad märgid:
- ärevust või hirmu on väga palju ja sageli,
- ärevus või hirm on väga tugev,
- kui ärevus või hirm peaaegu ei lähegi üle ja meil on väga raske lõõgastuda,
- kui me hakkame ärevust põhjustavaid olukordi vältima,
- kui ärevus häirib oluliselt meie igapäevast elu.
On oluline teada, et ärevushäired alluvad ravile. Kindlasti tasub tugeva ärevuse korral pöörduda perearsti, vaimse tervise spetsialisti või peaasi.ee meeskonna poole, et saada tuge probleemiga tegelemiseks. Samas on ka mitmeid viise, mida saame iseseisvalt rakendada enda ärevuse teadlikuks vähendamiseks.
1. Mõtlemise muutmine ärevuse vähendamiseks
Ärevus mõjutab ka meie mõtlemist. Kui hirmuga seotud mõtteid tähelepanelikult vaadelda, siis võime leida olukorra kirjeldamiseks rahulikumad ja toetavamad seosed, mis ärevust vähendavad. Oluline on jälgida ka olukordade automaatset tõlgendamist, mille puhul aitab mõtete vaidlustamine ja mõtestatud alternatiivse stsenaariumi leidmine.
2. Tähelepanu ümber suunamine
Leia endale tegevus, mis haarab su tähelepanu ja aktiivsuse. Näiteks liikumine, sportimine, söögitegemine jpm. Hea on leida aeg-ajalt endale uusi tegevusi, sest ka uudsus on haarav. Üks hea meetod on viie meele harjutus kas üksi või koos kaaslasega: loetle 5 asja, mida näed, loetle 4 asja. mida kuuled, loetle 3 asja mida puudutad, loetle 2 asja mida haistad.
3. Keskkonna muutmine
Üks võimalus ärevusega tegelemiseks on vahetada oma keskkonda. Näiteks toas olles minna õue ning leida õues olemisele mingi sobiv eesmärk (niisama sportlik jalutuskäik, pildistamine, poes käimine vms).
4. Ärevuse tunde ja kehalise pinge vähendamine
Tundemaailma ja ka kehalisi pingeid saab vähendada hingamisharjutustega. Istu mugavalt ja sule soovi korral silmad. Pane tähele, kuidas hingad, katsu hingata nina kaudu sisse ja suu kaudu välja.
5. Käitumise kaudu ärevuse vähendamine
Siia alla kuuluvad kuldreeglid, mis toetavad meie vaimset tervist.
- Maga igal öösel 8-9 tundi.
- Liigu ja spordi regulaarselt ning võimalusel tee seda õues.
- Söö tervislikult ja piisavalt ning tarbi piisavalt vedelikke
- Väldi alkoholi, narkootilisi aineid, kofeiini ja muid erguteid sisaldavaid toite ja jooke.
- Tee asju, mis pakuvad sulle rõõmu ja kosutust
- Hoia suhteid pere, sõprade ja sugulastega; veetke koos aega; ava end oma lähedastele
- Pea päevikut, kuhu oma raskustest ausalt saad kirjutada.
Kui sa ei tea, kust alustada, kellega rääkida või kuidas edasi minna, kirjuta Peaasi.ee nõustajatele.
Nõustajatele võid kirjutada ka siis, kui sul on mõni küsimus või kahtlus seoses vaimse tervisega. Kahe päeva jooksul vastavad sulle professionaalsed nõustajad, kelle puhul on kindel, et sinu mure jääb vaid nende teada.
Kaanepilt: Andrej Lišakov (Unsplash
Artikkel on koostatud koostöös peaasi.ee spetsialistidega.