Triin Peterson
Eesti Üliõpilaskondade Liidu kommunikatsioonijuht
Teame ju kõik, et viimased poolteist aastat on õppetöö olemust meeletult muutnud. Vähe sellest, et keskkooli lõpetamine on olnud paras katsumus, on uue eluetapi alustamine kõrgkooli siirdumisel olnud kõike muud kui tavapärane. Traditsiooniliselt käib kõrgkooli astumisega kaasas iseseisvumine, kodust välja kolimine, uute inimestega kohtumine ja ka esimesed töökogemused tekivad sageli just kõrghariduse omandamise kõrvalt. Mida teha aga nüüd, kui ärevust ja põnevust täis uued algused on pandeemia tõttu piiratud?
Säilita uudishimu ja avatud meel
Esiteks tea, et viirus või mitte, uus elukorraldus tahab harjumist. Kõrgkoolis oodatakse sinult iseseisvat mõtlemist ning oma aja planeerimist. Võta hetk, et struktuur luua, mõista endale seatud ootuseid ning vajadusel abi küsida, kui midagi on selgusetuks jäänud. Võid alati pöörduda üliõpilasesinduse poole, kui kõrgkooli õppenõustaja või -koordinaatori juhistest ei piisa. Lisaks on kasulik luua kohe alguses oma kursusele ühine virtuaalruum, kus suhelda: on tõenäoline, et teistelgi kerkivad samad küsimused, mis sinul.
Kindlasti astu esimestele kogemustele vastu avatud meelega. Kõrgkooli on kokku tulnud eri tausta, vanuse ja motivatsiooniga inimesi ning igaühelt on midagi õppida. Haara võimalusest tuua oma õppesse lisaväärtust ning loo tutvuseid! Sama eriala tudengitest võivad saada su tulevased kolleegid, mõni neist ehk juba töötab teie valdkonnas ja oskab häid nippe jagada. Samas aga töötavad ühes ettevõttes koos erinevate elukutsete esindajad, mistõttu on igatahes mõistlik laiendada tutvuseid ka väljapoole oma eriala. Keegi ei palu sul veel tervet oma karjääri ette planeerida, kuid silmaringi avardamine ja oma võimalustest teadlikuks saamine võivad teha tulevikus selle teekonna kergemaks. Ning loomulikult on suur tõenäosus, et leiad uusi väga häid sõpru, kes mõistavad maailma sinuga sarnaselt.
Vaktsineerimine teeb elu lihtsamaks
Septembrikuuks valmistumise oluline osa on end esmajoones vaktsineerida, kui seda siiani veel teinud pole. Põhjuseid jagub – alates enda ja teiste tervise kaitsmisest ning lõpetades sellega, et uue õppeaasta avapidudele on märksa kergem pääseda. Kui oled vaktsineeritud ja hea tervise juures, tutvu erinevate eelüritustega, mida kõrgkoolid korraldavad. Avanädala messid, orienteerumised ja klubipeod on mõeldud just esmase olulise info jagamiseks ja tutvumiseks. Kasulikku infot leiab Facebooki ürituste alt ning jälgida võiksid ka oma kõrgkooli ja üliõpilasesinduse sotsiaalmeediat.
Infokanaleid tasub jälgida ka viimaste koroonapiirangutega kursis olemiseks. Kui sa pole veel sellega harjunud, siis nüüd on aeg hakata oma e-posti igapäevaselt kontrollima. Kui ülikool loob sulle eraldi meiliaadressi, suuna kas selle kirjad ümber või hoia uuel e-postkastil pilk peal. Sageli tulevad koolipoolsed instruktsioonid ja infokirjad just sellele aadressile. Lisaks koroonauudistele võib tulla ka teisi teavitusi: loengu ärajäämine, kellaaja või ruumi muutumine viimasel hetkel, mõni põnev koolitusvõimalus ja palju muudki.
Rahaline toimetulek
Iseseisev elu tähendab paraku ka suuremaid rahalisi kulutusi. Õnneks on tudengitele tänapäeval mitmeid soodustusi: ühistransport, üritused, kauplused, söögikohad ja muud teenused pakuvad sageli erihinda, kui oma tudengistaatust tõestad. Selle jaoks on ISIC kaart, mida saab tellida kas otse Eesti Üliõpilaskondade Liidult või erinevate pankade ja ka mõne üliõpilasesinduse kaudu. Lisaks soodustustele saab ISIC kaarti kasutada Ühiskaardi asendajana Tallinna, Harjumaa, Kohtla-Järve ja Tartu ühissõidukites ning paljud tudengipakkumised kehtivad ka välismaal reisides. Niisiis tasub ISIC kaart üpris varakult ära teha ja kursis olla, mille arvelt tänu sellele kokku hoida õnnestub.
Õppelaenud, -toetused ja stipendiumid on Eestis olemas, kuid need on piiratud mahtudega. Seetõttu ilmselt ei tule üllatusena, et Eesti üliõpilastest käib paralleelselt tööl lausa 68 protsenti ning keskmiselt 28 tundi nädalas. Õpingutele kulub tudengitel keskmiselt 34 tundi nädalas, nii et on igaühe enda otsustada, kas ja kui palju selle kõrvalt tööl veel jõuab käia. Mõned näpunäited võivad aga ikkagi kasuks tulla.
Osakoormusega töökohti on tudengina kõige lihtsam leida teenindussektorist; oma erialal jala ukse vahele saamiseks tasub vaadata valdkonnas leiduvaid administratiivseid ametikohti või praktikavõimalusi. Viimastel aastatel on esile kerkinud erinevad tööampse ja paindlikku graafikut pakkuvad platvormid, mis küll ei taga püsivat töökohta, kuid lubavad selle võrra oma õpingutele rohkem keskenduda. Lisaks tuntud Bolt, Wolt ja GoWorkABit platvormidele võid tutvuda ka näiteks Gigpanel ja Handies keskkondadega.
Küll aga tasuks end enne tööturule sisenemist kurssi viia töölepinguseadusega, et teada töötajana oma õiguseid. Kuigi tudengitele on üldjuhul ravikindlustus riigi poolt tagatud, peatub see näiteks akadeemilist puhkust võttes: sellisel juhul on oluline, et töökoht oleks vormistanud töösuhte õigesti. Võib ju tunduda, et ettevõtted tahavad käituda seaduse järgi, kuid sageli kasutatakse noorte teadmatust enda kasuks ära, et tööjõukulusid kokku hoida. Ka tööampsuplatvormid on veel hetkeseisuga piisavalt uus nähtus, et võimaldada seadusaukudest läbi pugemist.
Kui tudengina tööle otsustad asuda, pea siiski meeles, et töötada jõuad veel peaaegu terve oma elu, ülikooliõpingud on aga lõppkuupäevaga. Võta nendest maksimum. Ka COVID-ajastul.
Artikkel on avaldatud 2022. aastal.
