Tubli, andekas, rõõmsameelne, vaimukas – kas ka päriselt?

11.10.2022
Liis Enson, noorteinfo peaekspert

Millised omadused tulevad pähe, kui kuuleme sõna „depressioon“? Väga suure tõenäosusega mõtleme, et see inimene on nukker ja tujutu, väsinud ja longus olemisega. Ometi avaldub erinevate hinnangute järgi 15-40% juhtudest depressioon hoopis teisiti – viisil, et seda endal ja kaaslastelgi avastada on päris keeruline.

Atüüpiliseks ehk naeratavaks, hästifunktsioneerivaks depressiooniks nimetatakse sellist depressiooni varianti, kus inimene pealtnäha saab elus väga kenasti hakkama, on rõõmus ja energiline – aga see on vaid pealispind. Seltskondliku, tegusa, heatujulise maski taga on tühi ja väsinud olemine. Vahel ei oska sellisel viisil depressioonis inimene isegi öelda, mis temaga toimub ja tajub vaid seda, et rõõmus fassaad ei ole tegelikult sugugi see, mida ta sisimas tunneb. Vahel teab ta aga hästi, kui suur meeleheide ja lootusetus teda valdavad, aga ta on kindel, et välja näidata seda ei tohi. Keskenduda võib olla raske. Teinekord tulevad ei tea, kust ärrituse, ärevuse ja kurbusehood ent selle järel võib mingi rõõmus sündmus korraks ka tuju päriselt heaks teha (see on ka üks põhjus, miks endal depressiooni ei kahtlustata). Sõpru võib isegi olla, aga neil ei ole aimugi, mis kaaslase hinges toimub. Veel enam – tihti pöördutakse „naeratava“ depressiooni käes kannatava inimese poole oma muredega, sest ta tundub ühtaegu tugev ja nii mõistev.

Endale ja lähikondsetele hakkab enamasti muret tegema inimese kehaline tervis. Uni on kehv või hoopis liiane, võibolla on tekkinud kummaline uinakute vajadus. Isu ja kaal on muutunud, seksisoov kadunud. Muret teevad erinevad valud – kellel kuidas – pea valutab, kõhus ja rinnus ja seljas on valud või on üldiselt selline peksa-saanu tunne. Pingeid maandatakse arvuti taga või erinevaid uimastavaid aineid tarbides, aga päris tõelist elurõõmu sellest juurde ei teki.

„Naeratava“ depressiooni avastamise noortel teeb keeruliseks ka see, et tihti pereliikmete arvates ongi selle vanuse juures loomulik, et tahetakse kogu aeg omaette olla – siis nähaksegi noort vähe, isegi kui ta on tegelikult väga väsinud oma muresid varjamast ja südamepõhjas ei tahaks end üldse üksildasena tunda. Tujukust vaheldumisi rõõmsa meelega, kriitikatundlikkust, ununema kippuvaid tervislikke eluviise kiputakse noortel samuti normaliseerima. Ometi on  enesekindlusetus ja tühi tunne, meeleolukõikumised, otsustamis-ja keskendumisraskused, häirivad kehalised sümptomid, suitsiidmõtetest rääkimata tõsiseks märgiks, et on vaja abi otsida. Ja abi otsimine on tõesti oluline, sest kui inimesel on jaksu väga kehva enesetunde juures tõhus ja lõbuski paista, on tal ka jaksu suitsiidiplaane teoks teha – nii, et isegi lähedased inimesed ei oska aimata, mis teoksil on.  Õnneks on depression ravitav, olemas on nii ravimeid kui tõhusaid psühhoteraapiameetodeid.

Kui kahtlustad endal „naeratavat“ depressiooni:

  • Ära süüdista end! Selles, et sa üritad depressiooniga just nii toime tulla, on oma loogika. Võibolla oled sa harjunud mõtlema endast kui tublist ja ettevõtlikust inimesest, kes ei peaks nõrk paistma ja teistele muret valmistama? Või näed sa sotsiaalmeedias kõigi nii imelist elu ja ei taha tunda end kehvemana? Võibolla on sul objektiivselt elus justkui kõik korras ja seega tundub imelik nukrutseda? Võibolla oled kohanud inimesi, kellel vaimne tervis logiseb pealtnäha palju rohkem – ja sul on tunne, et sinu mured pole kõne väärtki.
  • Leia keegi, keda julged päriselt usaldada – sõber, õpetaja, pereliige – ja räägi talle, kuidas end tunned. Kõige tähtsam on julgeda tunnistada, et asjad ei ole päris korras, siis saab ka mõelda, mida edasi ette võtta. Kui sa ei tunne kohustust kogu aeg oma meeleolu peita ja varjata, siis juba see annab suure kergendustunde. Kui pole kindlustunnet, et saad mõne hea tuttavaga rääkida, siis kindlasti võiksid proovida neid kohti:

https://noustamine.peaasi.ee/

Lasteabi: 116111 (24h)

Koolipsühholoogide tugiliin: eesti keeles 1226 (E-R 16–20) vene keeles 1227 T 16–20

Hingehoiu telefon 116 123 (24h)

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)

  • Kui otsid abi vaimse tervise spetsialistilt või perearstilt, siis ütle ausalt, mismoodi end tunned. Tihti pöörduvad „naeratava“ depressiooniga inimesed küll abi saama, aga keskenduvad hoopis muule – kuidas tahaks veel edukam olla, aega paremini planeerida, internetikasutust kontrolli alla saada.
  • Mõtle tegevustele, mis ei ole kohustuslikud ja mis võiks pakkuda rõõmu – katseta neid. Vahel aitab see, kui tuletad meelde asju,mida meeldis teha varem. Ära jää ootama, kuni tuleb hea tuju nende tegemiseks. Mõnus meeleolu tuleb hiljem ise, kui juba tegutsema hakkad.
  • Võta plaani regulaarne liikumine värskes õhus ja muud tervislikud eluviisid. Muutused harjumustes võtavad aega, tegutse vähehaaval ja rõõmusta, kui oled saanud unetunde natukegi pikemaks või jaksad eelmisest nädalast pikema aja kiires tempos kõndida.
  • Proovi erinevaid teadvelolekuharjutusi, mediteerimist – aga kui see sulle ei sobi, siis ära muretse. Inimestel ongi erinevad viisid oma meeleoluga toime tulla. Rahuliku ja sügava teadliku hingamise oskuse omandamise võiksid aga siiski plaani võtta – sellest saab natuke abi alati, kui ärevus või masendus peale tulevad.

Artikli autor Kätlin Konstabel

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus

Send this to a friend