Digiprügi on andmemaht, mis ei tooda lisaväärtust, sest on ühekordse kasutusega, korduva sisuga, kahjustatud, unustatud ning mis kahjustab oma olemasoluga keskkonda, sest vajab ressursse ülalpidamiseks. Digitaalne prügi tekib märkamatult, aga järjekindlalt.
Digiprügi murele hakatakse mõtlema tihti alles siis, kui juhtub mõni intsident või kogetakse ebamugavust. Näiteks seade muutub aeglaseks, kuna sinna on installeeritud palju programme; kui kadunud on mõni vajalik fail või e-kiri, mida on vaja olnud ka taastada; mõistetakse, et kui igast failist on arvutis mitu versiooni, siis on üsna tüütu tuvastada, milline neist on kõige õigem; on olnud juhuseid, kus on müüdud ära nutiseade ning kaasa on läinud ka sotsiaalmeedia konto ja pildigalerii.
Tasuks aga mõelda, et ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Juba praegu toodab IKT-tööstus üle viie protsendi maailma süsinikuheidetest ja see kasvab iga aastaga. Kõik digitaalne sisu, mida me jagame või salvestame, hoiustatakse suurtes andmekeskustes, mis mille käigus hoidmise arvele saab kanda praegu kaks protsenti maailma CO2 emissioonidest. Juba loetud aastate pärast võivad tarbida andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast.
- Mida vähem on kasutuid süsteeme ja varundusi, seda vähem kulub ressurssei seirele ja logide monitoorimisele. Vähenevad turvariskid ning koormus serveritele.
- Digiprügi on kallis nii Sulle kui keskkonnale – see kulutab energiat ja annab tunda rahakotis. Töö efektiivsus kannatab, kui süsteeme on palju ja neid on raske hallata. Korras ja selged töökeskkonnad aitavad hoida sinu heaolu.
- Digiprügiga tegelemisega säästad keskkonda.
- E-KIRI Ühe e-kirja saatmisega tarbid 4g CO2’te, foto või suure failiga manuses 50g CO2’te. 2019.a saadeti päevas 293 miljardit e-maili. 2024 on see number prognooside kohaselt 361 miljardit.
- SERVERID 2019. aastal oli andmekeskuste globaalne energianõudlus 200TWh. Viimasel kümnendil on andmekeskuste salvestusruum kasvanud rohkem kui 25 korda. Tehisintellekti ning 5G kasutuselevõtuga kasvab nii salvestus- kui energianõudlus eksponentsiaalselt.
- MOBIILANDMESIDE Maailmas kulub iga kuu 46.1 eksabaiti (46 miljardit gigabaiti) mobiilandmeside mahtu. 66.2% mahust kulutatakse ära videoäppides, 10% sotsiaalmeedias
- INTERNET Globaalne internetiliiklus ületas aastal 2022 4.2 zetabaiti (4.2 triljonit gigabaiti). Ühe gigabaidi edastamise peale kulub 0.06 kWh, mis tähendab, et igal aastal kulub 252TWh elektrit ainult andmete edastamise peale.
- VIDEO 2-tunnilise ülekande vaatamine pilve-teenusest võrdub 112-228 grammi CO2’ga. See on sama, kui nutitelefoni 23 korda täis laadida.
Loe lähemalt ka mis on digitaalne jalajälg.
Näited digiprügist:
- korduvad dokumendikoopiad
- korrastamata arhiivid
- liigsed varundused uudiskirjad, mida sa ei loe
- mahukad failid ning ühekordne kiirsisu (nt. Tiktoki videod, kujunduste tööfailid)
- Energiamahukad tegevused on veel: striimimine, videokohtumised, suurte failide valimatu pilve varundamine, meilitsi töö korraldamine, andmete reaalajas varundamine.
- Hoia korras oma failid ja kirjakast, kustuta kõik, mida sul vaja ei ole. Tee regulaarselt digikoristust.
- Ära tee oma postkastist prügikasti. Sorteeri kirjad juba nende saabudes ning ebavajalikud kustuta koheselt ja hoia alles vaid vajalikud. Kui on võimalik siis tee rohkem telefonikõnesid ja suhtle inimestega näost-näkku.
- Ära jäädvusta ja hoiusta ühest sündmusest lõputul hulgal kaadreid.
- Loobu uudiskirjadest, mida sa ei loe ja tarbetutest reklaamkirjadest vajutades “loobu” või “unsubscribe” nuppu.
- Blokeeri kõik rämpspostituste saatjad.
- Kustuta ebavajalikud rakendused, aga ära unusta enne neist välja logida või kasutajakonto kustutada.
- Tühjenda oma seadmete prügikast.
- Erinevate brauseri akende lahti hoidmine on energiamahukas – hoia korraga avatuna võimalikult vähe aknaid ning sule kohe, kui oled aknakese kasutamise lõpetanud.
- Lülita välja sotsiaalmeedia märguanded. Postkasti tulevad teatised dubleerivad lihtsalt infot, mis on niigi sotsiaalmeedia platvormil kättesaadav.
- Vaata üle automaatsed varundamiskäsud – kõike ei pea pilves hoidma, sinna käib vaid kõige olulisem.
- Pea meeles, et kui midagi on juba loodud, siis see juba on energiat kulutanud. Kõige parem on taktika on digitaalseid andmeid vähem toota.
Kõik eelnev aitab sul vähendada otseselt CO2 paiskamist atmosfääri.
Kirjakastide ja nutiseadmete sisu korrastamine aitab ka vajalikke materjale hõlpsamini üles leida.
Lisaks aitab digiprügi koristamine vabastada nutiseadmete ja serverite salvestusruumi ning muuta seadmed ja teenused kiiremaks ja turvalisemaks. Turvalisuse huvides tasub ära kustutada kõik oma vanad kasutajakontod ja meiliaadressid ning mitte lubada veebilehtedel töödelda oma isiklikke andmeid.
Mõtle läbi ka enne uue seadme soetamist, kas tegemist on õigustatud kuluga, kui vana on täiesti kõlbulik. Vana seadme ära viskamise või kappi seisma panemise asemel tasuks mõelda selle utiliseerimisele või taaskasutusse andmisele.
Vaata ka Minutiloengut: miks tuleb vanad e-kirjad kustutada?
Artikli kirjutas noorteinfoportaali Teeviit ekspert Liis Enson.
