Mis on digitaalne jalajälg ja mida sellest teada?

Digitaalne jalajälg on lihtsamalt öeldes inimese poolt internetis tehtud tegevuste ja andmete kogum. Ei öelda asjata, et kõik mida paned internetti või sotsiaalmeediasse, see sinna ka jääb. Digitaalse jalajäljega aitab toime tulla digipädevus, mis on teadmiste ja oskuste kogum, et digikeskkondades turvaliselt ja edukalt hakkama saada.

Kasutame ju kõik digivahendeid igapäevaselt. Nende kasutamine on lihtne ja mugav. Kuid mõnikord võibki liigne mugavus kätte maksta – näiteks oleme lubanud nutiseadmesse laetud rakendustele andmete kasutamiseks liiga palju lube ning tahtmatult võivad liikuda andmed nutiseadmest välja. Siinkohal tulebki kasuks digipädevus ja muidugi ka kriitiline mõtlemine, et mida ja kellele ning millal ma jagan.

Mis see digitaalne jalajälg siis täpsemalt on?

Digitaalne jalajälg (inglise keeles digital footprint) on unikaalne jälg andmetest, mis tekib inimese tegevusest digitaalsetes keskkondades. See jääb internetti, arvutisse, nutiseadmesse, digitaalsetesse keskkondadesse ja -kanalitesse. Võib ka väita, et digitaalne jalajälg on igavene, sest on andmeserverid, kuhu talletuvad digikeskkondades ja -kanalites tehtud tegevused.

Digitaalne jalajälg jaotatakse kaheks peamiseks tüübiks: passiivne ja aktiivne.

Passiivne digitaalne jalajälg: andmete kogum, mis on kogutud ilma kasutaja teadmata, sageli inimese IP-aadressi kasutades (IP-aadress ehk internetiaadress on arvutivõrgus oleva seadme alaline või ajutine tunnusnumber). Passiivse jalajälje üle on inimesel väga vähe kontrolli.
Aktiivne digitaalne jalajälg: tekib, kui kasutajad tahtlikult oma isikuandmeid avaldavad, näiteks jagavad enda kohta teavet veebilehtedel või sotsiaalmeedias. Aktiivse jalajälje üle on aga inimesel rohkem kontrolli.

Mida oma digitaalse jalajälje puhul tähele panna?

Tänapäeval on digitaalne jalajälg isegi olulisem kui mittedigitaalne, sest see võib pikka aega mõjutada negatiivselt inimese mainet, näiteks kui keegi on sattunud mõne olukorra tõttu kriitika või pahameele alla (sotsiaalmeedia positus, artikkel, uudis, info grupis või foorumis jne). Aga muidugi võivad olla digitaalsel jalajäljel ka positiivsed küljed, sest kokku koondub info näiteks inimese saavutustest, kogemustest, tunnustustest. Näiteid, kuidas sinu passiivset ja aktiivset digitaalset jalajälge saavad teised inimesed kasutada.

Sinu sõnavõtte või postitusi võidakse mõista teisiti, kui oled seda mõelnud. Seega, mõtle alati läbi mida ja kuidas postitad ning mida sinna juurde kirjutad.
Tööandjad võivad enne otsuse langetamist kontrollida oma potentsiaalse töötaja digitaalset jalajälge, eriti sotsiaalmeediast – ka paljud tööle kandideerijad märgivad oma CV-s oma sotsiaalmeediakontod.
Küberkurjategijad võivad sinu digitaalset jalajälge halvasti ära kasutada – näiteks kasutatakse sinu jagatud infot (nimi, fotod, e-mail jms) valeidentiteedi loomiseks või hoopiski sinu kontole sisse häkkimiseks.

Rohegeeniuse portaalis avaldatud artikkel „5 nippi, kuidas hoida oma digitaalset jalajälge võimalikult väiksena“ aitab mõtestada oma digitaalset jalajälge. Hoia oma tegevustel silm peal!

Samuti kutsume sind mängima mängu ja oma teadmisi testima digitaalse jalajälje kohta siin.

Allikad:

Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Maria Schotter.