Vaimne tervis on valdkond, mis leiab igapäevaselt üha enam tähelepanu – selle olulisust on märgatud ja üha muutuvas ühiskonnas on erinevatel stressoritel suurem osakaal meie tervislikule heaolule.
Tänaseks võime arvata, et pea kõik meie sõbrad-tuttavad ja lähedased on mingis vormis pidanud kohanema uue reaalsusega – väga äkki tulnud eriolukorra ja karantiininõudega, mis sai läbi niisama kiirelt, kui see alata jõudis. Oleme pöördumas tagasi nn normaalsusesse, aga kiired ühiskondlikud muutused on suureks väljakutseks meie tasakaalule ja vastupanuvõimele kriiside, raskete olukordade, stressi ja emotsioonidega toimetulekuks.
Kui sa näed, et sinu mõnel lähedasel on pidev kurnatustunne, elutüdimus või enesetapumõtted, siis ära vaata sellest mööda. Reageeri toimuvale! Pea meeles, et sa oled oluline. Sinu sõbrad ja lähedased on olulised. Suitsiidist rääkimine võib tunduda ebamugavana, aga vaikimine ei ole lahendus. Kuidas reageerida, küsid?
Jäta meelde 3 nippi:
- Kuula – lase oma sõbral rääkida. Hea, kui lähete mõnda rahulikumasse kohta, kus saate olla eraldi. Ära sunni oma sõpra kõike jagama. Anna talle võimalus rääkida ja paku talle võimalust olla kuulatud ilma hinnanguid ega kommentaare jagamata.
- Kutsu abi – pöördu usaldusväärse täiskasvanu poole ja palu abi.
- Ohu korral ära jäta sõpra üksi – kui sulle tundub, et sinu sõber plaanib kohe midagi ette võtta või on vähemgi kahtlus, et oht tema elule on suur, siis jää temaga. Sinu kohalolek on oluline
Elutüdimus ja enesetapumõtted viitavad sellele, et inimene ei jaksa enam üksinda toime tulla. See tähendab, et vaimne heaolu ei ole tagatud. Vaimseks heaoluks nimetatakse seisundit kus meil on võime teistega suhelda, õppida, pingutada raskuste ületamiseks jpm. Kui ühel hetkel saab kehast jõud otsa, siis on oluline julgelt abi küsida. Sellistes olukordades on vaja pöörduda lisaks psühhiaatri poole.
Ülal olev nõu ei kehti ainult kurnatustunde, elutüdimuse või enesetapumõtete puhul, vaid on universaalne ka juhul kui märkad, et sinu sõber käitub kummaliselt, on tavapärasest vaiksem, väldib kohtumisi või tunned, et ta on muutunud. See võib viidata sellele, et midagi on kodus korrast ära. Oma kahtlustest teata alati, sest see võib päästa elu.
Näide: Usaldusväärne (usaldust vääriv, usaldatav) täiskasvanu on näiteks sinu ema, isa, (täiskasvanud) õde vend või õpetaja, noorsootöötaja. Abi vajaduse korral pöördu kindlasti täiskasvanu poole, keda tead.
Pakilise mure korral helista/kirjuta:
- Lasteabi: 116 111, chat lehel lasteabi.ee (24h)
- Ohvriabi 116 006, chat lehel palunabi.ee (24h)
- Kiirabi: 112 (24h)
- Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
- Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
- Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
- Peaasi.ee veebinõustamine (vastus 3 päeva jooksul) – http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/
Artikli autor: Annli Heinsalu, noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik.
Artikkel ilmus noorteinfoportaalil Teeviit oktoobris 2021.
Kasutatud allikad:
- Peaasi.ee – Kuidas aidata?
- Psühholoog enesetappudest: vaikimine ei aita kaasa probleemi lahendamisele (artikkel)
- Terviseinfo.ee – Vaimne Tervis
- Ohvirabi https://www.palunabi.ee/
