Milline on tervislik liikumine ja sport?

Inimese keha on loodud liikumiseks! Meie organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub see areneb ja kõik, mis passib kasutamatult see taandareneb! Tervislik liikumine ja sport on head nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele.

Aeroobne sport nagu sörkjooks, ujumine, rattasõit, jalutamine, tantsimine vähendavad ärevust ja depressiooni. Arvatakse, et selle taga on füüsiliselt aktiivsusest tingitud muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus. On leitud, et niimoodi mõjutab sportimine aju tasandil emotsioone ja motivatsiooni, hirmureaktsioone ning mälu teatud funktsioone.  Liikumine ja sport annavad ka võimaluse suhelda inimestega, leida võimalusi uuteks elamusteks ja kogemusteks.


Spordi ja liikumise head mõjud:

  1. Uni paraneb
  2. Stressi tase väheneb
  3. Meeleolu paraneb
  4. Ärevuse tase alaneb
  5. Energiat tuleb juurde
  6. Väsimust on vähem
  7. Väga soodne mõju mälule, õpivõimele, keskendumisele
  8. Enesehinnang paraneb
  9. Kehaline tervis paraneb

Soovitused oma kehalise aktiivsuse tagamiseks lastele ja noortele:

  • Spordi ja liigu rõõmuga ja mõõdukalt. Ära pinguta üle ning arvesta oma üldise tervisliku seisundiga!
  • Veendu, et eesmärgid on:
    • sulle sobivad ja reaalsed;
    • mõõdetavad (siis tead, kui palju oled pingutanud);
    • asjakohased (eesmärgid tähendavad sulle midagi);
    • ajapõhised (oled ise oma aja peremees).
  • Ole iga päev vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivne.
  • Vähenda pikki istumisperioode, selleks mõned soovitused:
    • vähenda televiisori, arvuti jms kasutamise aega;
    • lühikesed vahemaad käi võimalusel jala, mitte bussi või autoga;
    • jaluta osa bussi- või autosõidu teest.
  • Mõned soovitused, mis aitavad kaasa:
    • Räägi sõpradele ja perele eesmärkidest, nende toetus võib aidata üle saada pealetulevast laiskusest.
    • Leia endale mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida.
    • Varieeri oma kehalisi tegevusi vältimaks rutiini ja tüdimust.
    • Jälgi oma edu ja premeeri ennast aeg-ajal.

Soovitused oma kehalise aktiivsuse tagamiseks täiskasvanutele:

  • Tegele iga nädal vähemalt 150 minutit mõõduka* intensiivsusega või 75 minutit tugeva** intensiivsusega kehalise aktiivsusega või kombineeri neid omavahel.
    • Mõõduka intensiivsusega tegevused on näiteks jalgrattasõit, kepikõnd.
    • Mõõduka intensiivsusega tegevusi teha vähemalt 10-minutiliste seeriatena.
    • Tugeva intensiivsusega tegevused on näiteks jooksmine, ujumine, sportmängudes osalemine.
  • Teha vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi (nt jõuharjutused, raskuste kandmine või liigutamine).
  • Vähendada pikki istumisperioode, selleks mõned võimalikud soovitused:
    • teha tööl regulaarselt liikumispause;
    • vähendada televiisori, arvuti jms kasutamise aega;
    • võimalusel käia lühikesed vahemaad jala, mitte bussi või autoga;
    • jalutada bussi- või autosõitudel osa teest.
  • Mõned soovitused, mis aitavad kaasa:
    • Räägi sõpradele ja perele eesmärkidest, nende toetus võib aidata üle saada pealetulevast laiskusest.
    • Leia endale mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida.
    • Varieeri oma kehalisi tegevusi vältimaks rutiini ja tüdimust.
    • Jälgi oma edu ja premeeri ennast aeg-ajalt.

Keegi pole täiuslik. On normaalne, kui sul tuleb tagasilööke, mil sa ei suuda täita lühiajalisi eesmärke või oled lihtsalt liiga väsinud, et üldse midagi teha. Tunnista, et nii juhtus, kuid ära muretse sellepärast. Sest homme on uus päev ja lühiajalised tagasilöögid pole olulised pikemas perspektiivis. Näe suurt pilti. Ja kui sa vajad abi, siis küsi, sest alati ulatab keegi sulle oma käe.

Koostatud Peaasi.ee allika põhjal

Loe veel sarnasel teemal: