Vaimse tervise esmaabi on lihtne viis, kuidas toetada oma sõpru või lähedasi kui oled märganud, et nad vajaksid abi. Kui tahad rohkem teada või õppida vaimse tervise esmaabiandjaks, siis uuri rohkem Peaasi.ee lehelt.
Vaimse tervise esmaabi on lihtne, 5 sammust koosnev tugi:
1. SAMM: Lähene inimesele ja hinda olukorda
Esimeseks ülesandeks on minna inimese juurde ning püüda mõista, kas tegemist on kriisiolukorraga.
Leia sobiv aeg ja koht, kus te mõlemad end turvaliselt tunneksite. Kui inimene ei alusta sinuga vestlust, et rääkida, kuidas ta ennast tunneb, siis tee ise temaga juttu.
Mine inimese juurde ja ütle, et sa tunned tema pärast muret.
Austa inimese privaatsust ja konfidentsiaalsust.
Vaimse tervise alase esmaabi osutaja peab suutma kindlaks teha võimalikud kriisiolukorrad:
- Kas inimene võib ennast vigastada.
- Kas inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv (nt. agressiivseks muutumine või sideme kaotamine reaalsusega).
Kui tegemist on kriisiolukorraga, tuleb leida abi kohe, vajadusel helistada 112. Kui tegemist ei ole kriisiolukorraga, saab asuda järgmiste sammude juurde.
2. SAMM: Kuula toetavalt ja hinnanguid andmata
Vaimse tervise esmaabi osutamise ajal on väga tähtis kuulata abivajajat eelarvamustevabalt ja hukka mõistmata.
Kuulamise ajal tuleb kõik hinnangud inimesele või tema olukorrale kõrvale jätta. Enamus stressiseisundis olevatest inimestest soovivad, et neid esmalt hinnanguvabalt ära kuulataks, enne kui asutakse lahendusi ja abisaamisvõimalusi pakkuma. Selleks tuleb esmaabi osutajal omaks võtta kindlad hoiakud ja kuulamise oskused, mis lubaksid kuulajal tõepoolest kuulda ja mõista, mida talle öeldakse, ning tekitaksid teises inimeses tunde, et ta saab oma probleemidest vabalt rääkida, ilma et teda arvustataks.
3. SAMM: Anna kindlustunnet, paku tuge ja teavet
Kui vaimse tervise probleemi kogev inimene on ära kuulatud, on esmaabi osutajal lihtsam talle tuge ja informatsiooni pakkuda. Pakutav abi hõlmab emotsionaalset tuge – kaasaelamist inimese tunnetele ja taastumislootuse pakkumist ning praktilist abi asjades. Esmaabi osutaja võib ka inimeselt küsida, kas ta sooviks vaimse tervise probleemide kohta rohkem infot saada.
4. SAMM: Julgusta asjakohase professionaalse abi kasutamist
Küsi kas ja millist professionaalset abi ta juba kasutab või on kasutanud. Esmaabi osutaja võiks rääkida saadaolevatest toe- ja abivõimalustest. Vaimse tervise probleemidega inimesed taastuvad tavaliselt paremini sobiva professionaalse abi toel. Tuleks tutvustada saadaolevaid võimalusi, nagu nõustamine, tervishoiuteenused, psühhoteraapia, pereliikmete tugi, tööalaste ja hariduslike eesmärkide saavutamiseks mõeldud tugiteenused, rahalised toetused ja majutusvõimalused, kuna abivaja ei pruugi kõigist neist teadlik olla.
5. SAMM: Julgusta eneseabi ja muude toetusstrateegiate kasutamist
Julgusta küsima vajalikke kohandusi töökeskkonnas, kasutama eneseabistrateegiaid ning otsima tuge pereliikmetelt, sõpradelt ja teistelt. Abivajaja taastumisel võivad pakkuda väärtuslikku tuge ka teised vaimse tervise probleeme kogenud inimesed ehk kogemusnõustajad.
Väga tähtis on ka enda eest hoolitseda
Pärast vaimse tervise esmaabi osutamist võid sa tunda end väsinuna, masendununa või isegi vihasena. Sa võid tunda vajadust tegeleda tunnete ja reaktsioonidega, mida vestlus sinus tekitas. Abiks võib olla see, kui leiad kellegi, kellega toimunust rääkida. Seda tehes tuleb sul aga meeles pidada, et austaksid teise inimese õigust privaatsusele. Kui sa kellegagi juhtunut arutad, ära maini sinult abi otsinud inimese nime ega isiklikke, äratuntavaid detaile tema elust.
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Maris Praats.
