fbpx

Kuidas olla digipädevam ja kasutada avalikke andmeid elukutse valikul?

Liitsõna elukutse viitab justkui igaühe kutsele anda oma panus keerulisse süsteemi nimega elu. Tänapäeval on levinud hirm millestki ilmajäämise ees (FOMO – fear of missing out). Sageli tekib just iseseisvat elu alustades põhjendatult raske küsimus, millist eriala või elukutset valida. Õigemini, mida valida, sest selge suundumus on, et elu jooksul täidame mitmeid rolle ja ameteid.

Ühte ja õiget teed ega soovitust selle keerulise otsuse langetamiseks ei ole ega tohikski olla. Leidub palju erinevaid teid, mille kaudu elu poolt saadetavad kutsed üles leida. Vaieldamatult on oluline noore inimese enda sisekaemus ja arutelu teemal, kas teda köidab mõni kindel amet. Otsustada tuleb, kas õppida edasi või minna tööle ja omandada seeläbi uusi kogemusi.

Mitmed karjäärinõustajad on öelnud, et noor võiksid esmalt sõnastada oma unistused ja seeläbi aru saada, mis teda siiani on köitnud. Neid soove väliste võimalustega kõrvutades ja vajadusel kedagi selles virvarris selguse loomiseks appi võttes, peaks õige teeots paistma hakkama.

Isiklikust kogemusest soovitan elukutset valivale noorele teha tabel, mis aitab selgust luua. Sinna tasub valitava ameti kohta kirja panna kümme olulist küsimust:

  1. Kas valikus olev (õpitav) amet vastab minu unistustele?
  2. Kuivõrd vastab see minu tänastele teadmistele ja oskustele? Kas mu sõbrad arvavad sama, et see tegevus sobib mulle?
  3. Kas see töö pakub mulle rõõmu ? Kas seda tehes kogen hetki, kus aeg kaob ära ?
  4. Kuidas sobib töökoha formaat (suhtlemine ja meeskonnatöö maht, reisimine, töö kontoris või väljas, töö linnas või maal, tööaeg jms) minu iseloomuga?
  5. Kas töö on minu ja ühiskonna jaoks tähenduslik?
  6. Kas töökoht on olemas nüüd ja tulevikus, kas nõudlus selles valdkonnas kasvab?
  7. Kuivõrd on võimalik edasi liikuda järgmistele ametitele?
  8. Milline on tunnustus ja tasu, sh palgaskaala?
  9. Milline on valitava ameti õppekava, kus seda õpetatakse ja kui tõenäoliselt pääsen õppima?
  10. Kuidas plaanitav õppeasutus mulle sobib?

Tabelisse märgitud soovitud erialasid või ameteid võiks omavahel iga küsimuse põhjal järjestada. Kriitiline on seejuures küsimus, millele hinnanguid andes toetuda ja kust leida pädevat statistikat.

Esimesena peatuksin statistikaameti ametipalkade rakendusel, mis annab ülevaate erinevatel elukutsetel reaalselt makstavatest mediaanpalkadest. Rakenduses on kaasatud enam kui sada ametinimetust ja loetelu ülevaatamine võiks kindlasti olla üks vajalik tegevus tulevase ameti valikul. Ühtlasi annab ametipalkade rakendus ülevaate ka selle kohta, kui palju inimesi ja mis piirkondades mingis kindlas ametis töötavad. Samuti on heaks sisendiks kutsekoolide ja ülikoolide kodulehed, kuid tervikliku ülevaadet on sealt saadava info pealt keeruline kokku panna.

Selleks, et täita viies ja kuues küsimus, on vaja olla kursis ametite tulevikutrendidega. Selle info saab hästi kätte OSKA portaalist, kust leiab erinevate valdkondade tänased trendid ja vajaduse homse tööjõu nõudluse kohta.

Kolmandaks huvitab noort ilmselt õppekoht ja sisseastumise keerukus. Õppekavadele vastuvõetute arvu saab kätte statistikaameti andmebaasist. Veelgi laiema ja visualiseeritud pildi annab selle kohta Haridussilm, kust leiab muuhulgas ka infot erinevate erialade lõpetanute ja katkestajate arvu kohta. Sellelt lehelt leiab ka nimekirja kõikidest õppeasutustest ja loetelu õppevaldkondadest, -suundadest ning -kavadest. Selgub, et eelmisel aastal oli erinevaid õppekavasid Eestis koguni 513.

Seega tuleks elukutse valikul esmalt kaardistada enda huvid, väärtused ja oskused. Seda saab teha üksi, sõprade, vanemate või mentori abiga. Teisalt on vaja saada ülevaade sellest, milline on maailm noore ümber ehk milline on info õppekavade, nende täituvuse, lävendite, trendide, ametite palgatasemete ja ühiskonna ootuste kohta. Need infokillud peaks saama eelpool toodud portaalide abil kokku.

Lõpetuseks olgu toodud mõned olulised faktid töö ja õppimise osas uuringu „Noored tööturul“ andmetel (vanuses 15-24 aastat):

  1. Kõige sagedamini leitakse uus töö töökuulutuse kaudu (36%), sugulaste või tuttavate kaudu (32%) ja otse tööandja poole pöördudes (17%).
  2. Omandatud haridus ja hilisem töö langevad suurel määral kokku 52%, mõningal määral 31% ja vähesel määral 8% inimestel.
  3. Õpingute ajal ei teinud tööd 56% noortest (va. õpingutega seotud praktikumid). Õpingute kõrvalt ainult tasustatud tööd tegi 22% ja tasustamata tööd 9% noori, mõlemat neist aga 13% vastanutest.

Kuigi erialavalik on oluline, ei pea selle pärast ka üleliia muretsema – kannapöördeid on võimalik teha pea igal eluhetkel. Edu karjäärivalikul!

Artikli kirjutas Andres Kukke, statistikaameti peadirektori asetäitja infotehnoloogia alal

Artikkel on valminud haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Skip to content