Kas tead, miks uppuja enamasti appi ei karju?

Kas sulle meeldib ujumas käia? Või hoopis kinos? Mõlemad on toredad meelelahutused, aga kuidas need omavahel seotud on? Et ennast filmitrikkidest mitte haneks lasta tõmmata, tea, et enamasti tegelikult uppuja appi ei karju. Loe lähemalt, miks see nii on.

  • Kui filmides näed enamasti uppuvaid inimesi kätega vehkimas ja kõva häälega karjumas, siis päris elus on uppuja ära tundmine äärmiselt raske ja seetõttu kohtame ka lugusid, kus sõber upub teiste silme all. Nimelt läheb uppujal kogu energia enda veepeal hoidmisele ja teadupärast mängivad käed vee peal püsimises olulist rolli – käte veest välja tõstmine ja vehkimine tähendaks automaatselt vee alla vajumist.
  • Teine oluline tegevus elus püsimiseks on hingamine – kui uppuval inimesel on veepinnal täpselt niipalju aega, et ta jõuab korra välja hingata ja uuesti õhku sisse hingata, siis karjumiseks tal aega enam ei jää.
  • Kolmandaks, ootamatul vee suhu tõmbamisel on omad ohud – sel moel võib tekkida kas kõrikramp, mis sulgeb õhu juurdepääsu kopsudesse või satub vesi otse kopsudesse. Mõlemal juhul peatub hapniku juurdepääs vereringesse ja seejärel ajusse – ka sel põhjusel ei ole võimalik uppujal appi karjuda. Seetõttu võta ujuma minnes alati sõber kaasa ja hoia tal silm peal!

Loe lisaks Päästeameti nipiraamatust. PS! Küsi ka enne ujuma minemist oma sõbralt, kas ta on raudmees? Kui vastab jah, siis ära vette soovita ronida. Raud vajub põhja ja läheb rooste. Las tegeleb enda tõestamisega maapeal.


Koostatud
Päästeameti allika põhjal

Loe veel sarnasel teemal: