Me teame, et suitsetamine on kahjulik meie tervisele, aga kuidas on lood meie planeediga?
Peale aastaid reporteid ja kampaaniaid on paljud inimesed nüüdseks teadlikud suitsetamise kahjulikust mõjust tervisele. Suitsetamine võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas vähki.
Kuid suitsetamisel on samuti negatiivne mõju meie planeedile. Iga kasutus- ja tootmisetapp on keskkonnale kulukas.
Faktid sigarettide ja kliimamuutuste kohta
Tubakas on peamine koostisosa sigarettides. Põhiliselt kasvatatakse seda Hiinas, Brasiilias ja Indias, lisaks teistele riikidele. Tubakas on põllukultuur, mida kasvatatakse põldudel. See on samuti monokultuur, mis tähendab, et seda kasvatatakse aasta-aastalt samal maal, tihti ilma teiste põllukultuuride vaheldumiseta. Selle tulemusena langeb mulla kvaliteet ning kasvu ja kahjurite kaitseks tuleb kasutada kahjulikke kemikaale ja pestitsiide. Paljud nendest kemikaalidest on nii ohtlikud, et need on osades riikides keelatud.
Samuti puhastatakse maad, et teha ruumi tubaka kasvatamiseks ja kuivatamiseks, mis viib metsade raadamise ja elupaikade kadumiseni. Metsade raadamine on see, kui keegi raiub maha suure ala puudest. Paljudes riikides toimub metsade raadamine selleks, et sellel kasvatada kariloomi. Metsad hoiavad endas suurt kogust süsinikku ja puud talletavad seda oma okstes, lehtedes, juurtes ja pinnases.
Kui keegi raiub või põletab puid, läheb see talletatud süsinik süsinikdioksiidina õhku. See suurendab planeedi soojenemist. Metsade hävitamine on inimtekkeliselt suuruselt teine süsinikdioksiidi allikas atmosfääris. Seda põhjustab fossiilkütuste, nagu nafta, gaas ja kivisüsi, põletamine. Metsade hävitamine avaldab negatiivset mõju ka bioloogilisele mitmekesisusele, milleks on taimede ja loomade elupaikade mitmekesisus.
Pärast saagikoristust kuivatavad tootjad lehed, et valmistada kuiva tubakat, mis läheb sigarettide sisse. Selle jaoks peavad nad põletama puitu või sütt. Mõlemad põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist ja metsade hävimist.
Kasvuhoonegaasid on need, mis soojendavad meie planeeti ja tõstavad globaalset temperatuuri. Mõned näited on süsinikdioksiid ja metaan.
Peale müügiks valmis saamist saadavad tootjad sigaretid üle maailma. Kaasnev transport suurendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Igal aastal tekitab tubaka tootmine ka palju jäätmeid. Sigarettide pakkimisel kasutatakse paberit, tinti, tsellofaani, fooliumit ja liimi.
Sigaretikonide reostus
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel satub umbes kaks kolmandikku sigarettidest prügikasti. Sigareti ots – sigaretikoni – ei ole biolagunev. See tähendab seda, et see ei lagune ega muutu mullaks, kui see ära visata.
Sigarettide lagunemine võib võtta aastaid. Kuid selle käigus lagunevad nad mikroplastiks. Mikroplastik on pisike plastiosake, mis samuti kahjustab keskkonda.
Sigaretikonid ilmusid esmakordselt 1950. aastatel. Tubakafirmad arvasid, et filtri lisamine sigarettidele võib vähendada vähiriski. Sigaretid sisaldavad arseeni ja raskmetalle. Need kemikaalid võivad sattuda meie vette.
Sigaretikonid, mis on jäetud rohtu ja mulda võivad kahjustada taimede arengut. Sattudes vette, võivad kalad neid süüa ja surra selle tagajärjel. Sama kehtib maismaaloomade kohta, kui nad ajavad sigaretikoni segamini toiduga. Selle tulemusena võib loomade ja taimede arvukuse vähenemine piirkonnas avaldada negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Suitsetamine võib mõjutada ka lemmikloomade tervist. Kui nad on pidevalt sigarettide suitsu sees, võib see suurendada neil vähiriski.
Lisaks sellele, et suitsetamisest loobumine on kasulik keskkonnale, teeb see head ka sinu enda tervisele kui ka teistele sinu ümber.
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Laura- Liis Nõmme.
