fbpx

Investeerimine: krüptoraha

18.02.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Noorteinfoportaali Teeviit veebruari teemaks on minu rahatarkus ja ettevõttlikkus. Sellega seoses oleme teinud artikli maailmas kiirest levima hakanud investeerimisvõimalusest: krüptovaluutast.

Alates aastast 2012, kui Bitcoin, maailma esimene krüpto, loodi, on see kasvanud nii hoidjate arvult, kui ka väärtuselt, mis ulatub nüüd juba kümnetesse tuhandetesse (hetke seisuga on üks Bitcoin väärt 33908 eurot). Kuna see on maailma esimene krüpto, siis see on suurim nii väärtuselt, kui ka arengult. Sellest ajast saati, kui Bitcoini saatis suur edu, hakati arendama uuemaid ja teise süsteemiga krüptorahasid nagu Ethereum, XRP, Monero, Cardano, Litecoin, Shiba Inu jne. Internetiajastu tõttu on nende populaarsus ainult kasvamas ja aina enam hakatakse neid ka kasutama suurettevõtete poolt kas tehnoloogilisest vaateväljast või isegi alternatiivse maksevaluutana. Selles artiklis toome põhjalikult välja mis asi see krüpto tegelikult on, mis süsteemidel nad töötavad ja kuidas nad kasulikud on. 

Mis on Krüptoraha?

Krüptorahad on virtuaalsed valuutad, mis baseeruvad krüptograafiale. Krüptograafia on arvutiteadus turvalisest sõnumisaatmisvõimalusest läbi interneti. Seda võib ette kujutada nii, et kui isik A saadab sõnumi isikule B, siis seda vahendab n-ö võti internetis, mis võtab selle sõnumi, krüpteerib selle, ehk loob kindla salakoodi, mida on väga raske dekrüpteerida ning seejärel liigub see sõnum läbi interneti isikule B ning see võti dekrüpteerib selle ning isik B saab lugeda sõnumit. Sõna krüpto tuleneb kreeka keelest ja tähendab “salajane”. Sõna krüpto vihjabki sellega erinevatele krüpteerimise algoritmidele ja tehnikatele. Krüptorahasid saab kas “kaevandada” tavalise arvutiga või isegi telefoniga või osta krüptoplatvormilt kindla hinna eest, mis on ajas väga muutuvad. Nende järskude hinnamuutuste ja väärtuse kasvuga on nad muutunud ka investeerimisvahenditeks, millega paljud pole kahjuks kursis. 

Mis on Blockchain? 

Blockchain (otsetõlkes plokivõrk) on süsteem, mis annab krüptorahadele nende funktionaalsuse. Nagu nimest on aru saada, on tegemist suure võrguga, mis koosneb blokkidest, mis kõik on omavahel ühendatud. Ühte blokki võib võtta kui virtuaalset arveraamatut. Iga blokk koosneb kindlat arvu tehinguid, mis on kinnitatud teiste iseseisvate blokkide poolt. Kuna ühte tehingut peavad mitmed teised blokid (arveraamatud) kinnitama ja seetõttu on pea võimatu muuta tehingu andmeid. Kui ühes blokis seda üritatakse, siis teised blokid märkavad seda ja kuulutavad selle kehtetuks. Samuti suudavad nad leida täpse asukoha kus ja milline blokk üritas tehingut muuta. Tehingu sisu peavad kinnitama kõik kindla piirkonna blokid, et see jõuaks ühest kohst teise. Tehingud on tavaliselt krüptorahad, millel on oma kindel väärtus. Kuna krüptoraha on virtuaalne, siis tekib küsimus, et igaüks saaks siis teha omale krüptoraha juurde või tehingu summat tõsta. See on aga võimatu just tänu blockchainile, mis teeb kindlaks, et krüptoraha ei ole võltsitud ega selle koodi muudetud ning seetõttu on rahapesu läbi krüptode on võimatu, sest kui keegi isegi suudab omale suure summa krüptosid illegaalsel teel omandada, siis selleks, et sellel krüptorahal oleks reaalne väärtus pärisvaluutas, peab krüptoraha pärisvaluuta vastu vahetama krüptoplatvormil ning kõik tehingud on avalikud ja kõigile näha, mistõttu illegaalne tegevus oleks väga kergesti märgatav.

Krüptorahade tüübid

Nagu eelnevalt sai mainitud, on Bitcoin just maailma kõige populaarsem ja väärtuslikum krüptoraha. Selle lõi tundmatu inimene, keda nimetatakse Satoshi Nakamoto. Tänapäeval on aga tuhandeid krüptovaluutasid väljastatud. Vähestel on aga oma blockchain – väiksemad krüptorahad nagu Shiba Inu baseerub juba olemasolevale blockchainile, milleks on Ethereum. Iga krüptoraha väidab, et neil on oma ülesanne. Näiteks XRP väidab, et ta suudab hõlbustada ja kiirendada pankadevahelisi ülekandeid. Shiba Inu väidab aga, et suudab luua ökosüsteemi, kus vähendatakse vahendustasusid drastiliselt ning on loodud selliseks, et inflatsioon seda ei mõjuta.

Krüptorahade head ja halvad küljed

Krüptovaluuta esindab täiesti uut ja desentraliseeritud rahandusviisi, milles ei ole vahendajaid nagu pangad, mis lisavad juurde tohutult vahenduskulusid. Tänaseni on panku vaja olnud, et rahal oleks alati silm peal, et ennetada illegaalseid tegevusi. Blockchaini süsteemile baseeruvad krüptovaluutad elimineerivad igasuguse illegaalse tegevuse võimaluse, kuna kõik on avalikule avatud ja kõigile näha. 

Kõik tehingud on krüptovaluutade puhul on palju kiiremad, kui tavapankade ülekanded, mis võivad vahest võtta päeva kui mitte nädalaid. Krüptovaluutade puhul on ka suuremate summade ülekanded sekundite küsimus. 

Krüptorahadega on võimalik ta tulu teenida nagu tavaliste aktsiatega, ainult et nad on palju ettearvamatud ja keegi ei tea kunagi, millise krüpto hind tõuseb 100x, 100 000 000x või langeb 100x. Kui krüpto taga on tugev tiim, kes teeb tööd selle krüpto õitsemise nimel, võib olla mõni krüpto vägagi väärtuslik. Olenemata sellest peab alati mõistlikult investeerima ja tegema iga kord oma uurimistöö ja mõistma, kas sellel kindlal krüptol on tulevikku või ei.

Saatmiskulud krüptorahade puhul on tohutult väiksemad. On võimalik väga suuri summasid vahetada näiteks Bitcoini vastu, saata see sekunditega kasvõi teiselepoole maailma ja siis see uuesti pärisrahaks tagasi vahetada ning kokkuvõttes on saatmiskulud palju väiksemad, kui seda on pankade puhul.

Nagu igal asjal on ka krüptorahal omad negatiivsed küljed. Üheks neist on anonüümsuse kaheldavus. Nad küll väidavad, et krüptovaluutade tehingud on anonüümsed, kuid see jätab võimaluse, et neid on võimalik riiklikel asutustel dekrüpteerida ning seeläbi tavainimeste finantstegevusel pidevalt silma peal hoida. 

Kuna krüptotehingud on anonüümsed, siis on see väga populaarseks saanud kriminaalide seas ebaseaduslike esemete ostmiseks mustalt turult. 

Teoorias peaksid olema krütovaluutad desentraliseeritud ja nende väärtus jagatud palude osapoolte vahel, kui uuringud on näidanud, et kõigest 11 000 investorit hoiavad 45% kogu Bitcoini tulust.

Kuna krüptot on võimalik “kaevandada” tavalise arvutiga, millel on internetiühendus, siis selleks vajav energia on pidev ja tohutu, vahel isegi sama suur energianõudlus, kui ühel tervel riigil kokku.  Levinud on krüptoraha “kaevandamine” suurettevõtete seas, kelle tulu ulatub miljonitesse.

Kuigi blockchaini tehnoloogia on ülimalt turvaline, on siiski virtuaalsed rahakotid häkitavad ning on juhtunud, et miljonite eurode väärtuses on varastatud erinevaid krüptovaluutasid, kuigi ajapikku on kõik suuremad ettevõtted, kes pakuvad krüptorahade hoidmisvõimalusi, panustanud oma virtuaalsete rahakottide turvalisemaks muutmisele.

Kõige suurem “aga” krüptorahade väärtuse juures on nende kohutav volatiivsus. Ainuüksi Bitcoin on langenud paari nädalaga 50 000-lt 20 000-le (väärtus ühe Bitcoini kohta), kuid on ka tohutuid tõuse – kumbagi ei suudeta täpselt ennustada. ( info osaliselt pärit: https://www.investopedia.com/terms/c/cryptocurrency.asp)

Selles artiklis väljatoodu ei ole investeerimisnõu vaid ainult inimeste informeerimise ja harimise eesmärgil.

Kirjutas ja toimetas: Kristjan Jaak Kangur

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus