Anna Milena Linder õpib Harvardi ülikoolis esimesel kursusel. Ta on üks nendest noortest, kes asus välisülikooli õppima Noore Õpetlase Stipendiumiga. Stipendiumiga toetatakse gümnaasiumilõpetajate bakalaureusekraadi, sh rakenduskõrghariduse, omandamist tunnustatud väliskõrgkoolis.
Mõtlesin välismaale õppima minemise peale vähemalt alates 9. klassist. Kõige rohkem imponeeris võimalus minna õppima Ameerika Ühendriikidesse, kuigi seal/siin ei olnud ma veel käinud. Ilmselt meeldis mõte USAsse minna, kuna olin Ameerika kultuuriga meedia kaudu palju kokku puutunud. Üks kindel argument Ameerika kasuks oli, et kogu riik toimib inglise keeles, tänu millele teadsin, et ka ilma uut keelt õppimata saan juba algusest kohalikku ellu sukelduda ja õppimisele keskenduda.
Samuti suunas mind Ühendriikidesse see, et kuna Ameerikas on ülikoolidesse kandideerimisele ehitatud üles terve majandusharu, on internetis palju infot, kuidas kandideerimine käib. Võrreldes Eestiga on USA süsteem oluliselt mahukam ja igasugused selgitavad materjalid kulusid marjaks ära. Lõpuks kandideerisin paarikümnesse USA tippülikooli, millest enamik asuvad Ühendriikide kirdeosas: kaheksa Ivy League’i ülikooli, MIT, Amherst ja teised ning mõned lõunapoolsemad, näiteks Stanford ja Duke.
Ettevalmistustest ja valikust
Enne kui ülikoolide vastused käes olid, ei kujutanudki ma ette, mis USA eri piirkondade eripärad on, või kuidas oleks ühes või teises piirkonnas elada. Selle kuu jooksul, mis ülikoolide otsuste teatamise ja valiku langetamise tähtaja vahele jäi, võtsin ühendust vilistlastega ja vaatasin ülikoolide korraldatud veebiseminare. Seminaride kaudu sai hea taju koolide õhkkondadest, sellest, mis on iga ülikooli prioriteedid ja kuidas neil õppetegevus on struktureeritud. Infokogumisest oli palju abi ning lõpuks, siiski poolenisti kõhutunde pealt, valisin Harvardi.
Asukoht ja ülikooli korraldus vastavad kõrgetele ootustele ning olen oma valikuga väga rahul. Mäletan, et üks eestlane ütles, et Cambridge on nagu Tartu, mis oleks Tallinna ehk siis Bostoni eeslinn. Tabavalt öeldud. Bostoni kant on euroopaliku olemisega ja väga hea ülikoolis käimiseks. Õppekoormus ülikoolis on korralik, kuid ettevalimistus gümnaasiumist oli täiesti piisav ja enda arengu kiiruse nägemine on väga innustav.
Ülikoolisüsteemist ja side kodukultuuriga
Üks tahk Ameerika ülikoolisüsteemis, mis on osutunud oluliseks, on bakalaureuseprogrammi nelja-aastane kestus. Vähemalt Harvardis on see nii, et eriala ei pea valima kuni teise aasta sügiseni ning ka sealt edasi on võimalik seda muuta, kui lõpetamise ajaks vajalikud kursused läbid. Esmalt tulin ülikooli mõttega õppida keskkonnainseneeriat. Mu huvialad ei olegi palju muutunud nende kuudega, kuid erialade sisuline pool on paremini selgeks saanud ja nüüd olen valimas hoopis rakendusmatemaatika, statistika ja veel paari eriala vahel.
Üks tahk Ameerika ülikoolisüsteemis, mis on osutunud oluliseks, on bakalaureuseprogrammi nelja-aastane kestus. Vähemalt Harvardis on see nii, et eriala ei pea valima kuni teise aasta sügiseni ning ka sealt edasi on võimalik seda muuta, kui lõpetamise ajaks vajalikud kursused läbid.
Lisaks on Bostonis tore hoida Bostoni Eesti Seltsi kaudu kodukultuuriga sidet. Vabariigi aastapäeva tähistamisel rääkisin Ukraina toetamise olulisusest ning sain taas kuulda elavat eesti muusikat. Samuti käisin Balti Filmifestivalil vaatamas dokumentaali „The Paradox of Seabrook Farms“, mis jutustab Eesti põgenikest Ameerikas. Eesti sündmustel osaleda on alati suur rõõm.
Eesti keelest ja võimalustest Harvardis
Harvardis tuleb aeg-ajalt tuleb ette huvitavaid olukordi, kui mainin, et olen Eestist. Paljud ei tea, kus Eesti täpselt asub, kuid on ka neid, kes vastavad küsimusega Isamaa partei käekäigu kohta pärast Mart Laari juhikohalt taandumist või paluvad oma ä-tähe hääldust sõnas „läheb“ korrigeerida. Need olukorrad jäävad eredalt meelde ning panevad küsima, kas tegu oli erakordselt laia silmaringiga inimestega (seda kindlasti) või on Eestil õnnestunud saada suuremaks, kui oleks pindala ja rahvaarvu poolest loota.
Pole möödunud aastatki sellest, kui välismaale õppima läksin, kuid juba on ettevalmistusvaev ära tasunud. Uued kogemused ja teistsuguse kultuuriruumi nägemine on oluliselt rikastanud minu maailmataju ning avanud uusi võimalusi. Harvard on ümberkujundav nii otseselt koolina – oma tundide, huviringide ja akadeemiliste võimaluste poolest – kui ka siin õppivate inimeste kogukonnana, nagu meile sügisel lubati. Soovitan kõigil, kel on huvi maailma laiemalt näha ja end proovile panna, välismaa ülikoolidesse kandideerida.
Hea abiturient! Oled keskkooli lõpetamas ja unistad välisülikoolis õppimisest? Sul on olemas plaan, kuidas teha järgmine elumuutev samm, aga finantsid teevad muret? Lahendus on Noore Õpetlase stipendium, mis garanteerib Sulle 5000 eurot stardiraha, et saaksid sujuvalt oma uuejärgmise eluga eluetapiga teises riigis alustada! Stipendiumit korraldab korraldab Haridus- ja Noorteamet.
