Mõned arvavad, et vaimse tervise tugi on vaja otsida vaid siis, kui situatsioon hakkab käest minema, kuid tegelikult see nii ei ole. Vaimse tervise teenused, näiteks nõustamine või veebiressursid, saavad aidata sind olenemata sinu seisundi raskusest.
On lihtne vältida märke, mis viitavad sellele, et kõik ei ole päris korras. Me võime tihti mõelda, et meie probleemid võivad lihtsalt ära minna või nende adresseerimine pole piisavalt tähtis.
Siiski saavad vaimse tervise abivahendid aidata, kui tunned ennast kehvasti, märkad muutust oma enesetundes, või lihtsalt vajad kellegagi rääkida, ära hoida vaimse tervise raskusi suuremaks muutumast.
Märgid, et vajad vaimse tervise abi
Paljud asjad saavad mõjutada su tuju, näiteks hormoonid, stress koolis, tööl või kodus, kaotus või lahkuminek ja pettumised. Kurbus või motiveeritus ei tähenda alati vaimse tervise muret, kuid kui sellised tunded jätkuvad pikemalt, siis on kasulik otsida abi.
Sümptomid negatiivsest tujust on:
- tihti nutmine (alati ei pruugi teada, miks)
- ärrituvus
- raskused tähelepanuga
- vestlustest või maailmast eraldatuse tunne
- lootusetuse tunne
- negatiivsed mõtted endast ja/või sinu suhetest
Kellegagi oma vaimsest tervisest ei tähenda, et sind diagnoositakse mõne häirega või sulle määratakse ravimeid. Selle asemel võib rääkimine olla viis kuidas tuvastada, mis neid tundeid tekitada võib ja aidata sul koostada plaan nende läbitöötamiseks.
Söögiisu langus või tõus võib olla märk vaimse tervise häirest. Me võime sageli tunda, et me ei suuda süüa või sööme üle, kui tunneme end närviliselt või ärevalt millegi meie elus toimuva üle. On tähtis kuulata, mida meie keha ütleb, kuid kui need ekstreemid söögiisus jätkuvad, siis see võib olla märk, et midagi on valesti.
On normaalne, kui su elus on perioode, kus oled rohkem sotsiaalne kui teistel, või kordi, kus oled rohkem motiveeritud olema aktiivne oma vabal ajal. Kui sa leiad end vältimast aega sõprade või perega pikenenud ajaperioodil või tunned, et sul pole energiat eluks, siis see võib olla märk, et midagi pole korras sinu füüsilise või vaimse tervisega.
Sinu magamisharjumus on sinu tervise näitaja. Kui sul on probleeme magamisega pikemat aega, või tunned ennast kogu aeg väsinult, siis see võib olla märk, et midagi on valesti ja peaksid kellegagi rääkima.
Uni on väga tähtis meie kehadele ning mitte piisav või liiga palju võib mõjutada meie füüsilist ja vaimset tervist. Oma arstiga rääkimine sinu magamisharjumustest võib olla hea koht alustuseks, kui sa oled selle probleemi pärast mures. Nad saavad sulle nõu anda ja suunata sind vaimse tervise teenuseni, kui see on vajalik.
Kui leiad end sõltuvuses alkoholist või narkootikumidest selleks, et end normaalsena tunda, siis see võib olla märk vaimse tervise häirest. Alkohol võib anda ajutist leevendust kurbusest või ärevusest, kuid see on depressant ja pikaajaliselt teeb probleemid vaid hullemaks.
Kui tunned, et ei ole enam juhipuldis oma suhtes narkootikumide või alkoholiga, on oluline sellest kellegagi rääkida.
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout.
Artikli tõlkis ja toimetas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Marijana Kreek.
