fbpx

Ülikooli, aga millisesse?

Aga mis nende kõrgkoolidega õieti on? Eestis on neid kokku üksnes paarikümne kanti, kuid juba praegu osutub selles akadeemilises võsas orienteerumine keeruliseks ettevõtmiseks. Raske on järge pidada, mis võimalusi kes ja kus pakub, milline süsteem on Sulle kui inimesele kõige paslikum.

Sellepärast ongi valminud järgnev artikkel, kus on esindatud valitud (populaarsemad) kõrgkoolid. Fookuses on kirjeldada õppeasutust kui kogemust tudengi silmade läbi: milline on koolielu, kuidas valmistuda sisseastumisteks jne. Seega, kui Sulle on hetkel päevakajaline teema ülikooli astumine, kooli vahetamine või ka lihtsalt Eesti kõrgkoolidest parema üldpildi saamine, siis on see siin Sinu kompassiks!

Tudengite kogemuslood õppeasutustest

Tallinna Ülikooli nimelise “katuse” alla on koondatud niivõrd erinevaid erialasid, et üldistuse tegemine oleks siinkohal suisa ülekohtune. Mitmetahulisus avaldub ka ülikooli hallatavate instituutide rohkuses – tõesti, TLÜ pole sugugi üks hoone, vaid hoopis mitu, igaüks oma tavade, inimeste ja ühendustega. Nende instituutide hulka kuuluvad näiteks BFM, Eesti filmitegijate leer, ja sisu poolest ristivastupidine loodus- ja terviseteaduste instituut. Lisaks suurele eriala valikule on kõrgkool tuntud ka kvaliteetse õpetajahariduse andmise ja hariduskultuuri arendamise poolest. Enda Tallinna Ülikooli kogemust jagab Teeviit vabatahtlik Maria Schotter. 

Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu päevad mööduvad enamjaolt koolis olles. Päevad on kohati üpris pikad, kell 10-18. Päevad on ka üpris tegusad, kuna õpin koreograafia eriala, siis meil ei ole väga istuvaid tunde, vaid me tantsime ja arutleme enamasti tantsu üle tantsusaalis. Ülikooli kõrvalt peab ka eraelule eraldi tähelepanu seadma. Peab tekitama seda aega, et ka tööl käia ja puhata.

Miks valisid just Tallinna Ülikooli? Mis on selle kooli eripärad?

Valisin selle ülikooli, sest see asub mu kodulinnas. Ma ütleks, et see on ka Tallinna menukaim ja prestiižikaim kõrgkool.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ülikoolil on instituudid ning igal instituudil on oma tudengite ühendus. Samuti on ka üliõpilasesindused ning volikogud. Ma ei tea neist palju, kuna pole olnud aega ühegagi liituda. Erinevad organisatsioonid korraldavad koolis ka üritusi, nt pannkoogi hommik või spordiklubi korraldatud mängudeõhtud.  Kel huvi, peaks kindlasti uurima. Avatud uste päeval ja esmakursuslaste nädalal räägitakse nendest lähemalt. Ma usun, et kõik lisategevused ülikoolis ühendavad inimesi omavahel, saad kokku hoopis teise eriala tudengitega.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Ma ei tahaks nendest avalikult rääkida. Need on rohkem mu eriala, kui ülikooli endaga seotud küsimused.

Teistele soovitaks, et küsimusi ja mure kohti tuleb tõstatada. Võibolla ka üle vaadata, kuidas ülikoolis hakkad käima, kas bussiga jne. Siiski oleks hea, kui enne ülikooli minemist selle kodulehel veidi surfata. Ma ei teadnud näiteks, et osaliselt on seal juba kolme/ nelja aasta tundide jaotus üleval. Ka katsetel võidakse selle alaseid küsimusi küsida (nominaaljaotus). Samuti uurida ja puurida oma eriala kohta. Läbi mõelda kõik võimalikud kasutoovad tegurid (koolis ürituste korraldamine, õpilasesindus, vabatahtlik töö, hobid ja huvid). Leida hea põhjus, miks just sina peaksid sinna ja tänna kandideerima ja mis teeb sinust erilise inimese.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Minu katsed kestsid neli päeva ning kolm vooru. Esimesel päeval tegid kõik ettevalmistatud soolo. Siis sealt sõeluti osad välja. Teisel päeval kirjutasime ühe tantsutüki kohta essee ning olid tantsutunnid. Kõik inimesed ei pääsenud kolmandasse vooru. Kolmandal ja neljandal päeval jagunesime gruppideks ning tegime kompositsioonitöö ning esitasime seda.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Tartu Ülikooli koridorides on väldanud üliõpilaste sagin sõna otseses mõttes sadu aastaid ja koolist läbi käinud kümneid tuhandeid tudengeid. Seepärast loetakse TÜ hõngu ka Eesti autentseimaks. Peaaegu iga aine, mida õpetatakse gümnaasiumis, kajastub ka ülikooli erialavalimis. Selleks on ka eraldi õppehooned, nagu Delta (arvuti- ja majandusteadus), Chemicum, Physicum ja Biomedicum. Lausa erakordselt väljapaistev on olnud aga näiteks neuroloogia eriala meditsiini valdkonnas. Lühidalt öeldes on kergem öelda, mida TÜ ei õpeta, kui mida ta õpetab. Enda kogemusest Tartu Ülikoolis räägib meditsiinitudeng Karel Somelar.

Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Päeva iseloom sõltub üldiselt semestri alguses paika pandud tunniplaanist ning sellest, kas on eksamisessioon või mitte. Üldiselt ärkan kella 7 ja 10 vahel ning suundun kas siis loengusse, seminari või praktikumi. Kui eriti veab, on mõni loeng/seminar juba videona ette salvestatud või toimub videosilla vahendusel, mis võimaldab ka mugavalt kodus õppida. Päeva lõpp võib samuti varieeruda: olen mõnikord ka kell 20 õhtul alles vabaks saanud (minu enda valitud valikainest, aga siiski 🙂 ). Üsna palju pannakse rõhku iseseisvale õppele, st tudengist oodataksegi, et ta järgib ise oma koostatud plaani, täidab endale võetud ülesanded õigeaegselt ning omandab omal initsiatiivil mõne eksamile tuleva teema, millest loengutes ei pruugi juttugi tulla. Seega on üsna palju kodus õppimist, see-eest kodutööd on pigem harv nähtus. 

Kuigi võib näida, et üliõpilasel oma eraelu jaoks õpingute kõrvalt aega ei jäägi, siis tegelikult pole see tõsi. Arvan, et ei möödu ühtegi nädalat, kui ma oma sõpradega ei kohtuks ning trenni teen pea igapäevaselt. Kui planeerida enda aega piisavalt hästi ning prioritiseerida seda, mis on sinu jaoks päriselt oluline, jõuab ka teiste tegevustega tegeleda. 

Miks valisid just Tartu ülikooli? Mis on selle eripärad?

Tartu Ülikooli valisin eelkõige seetõttu, et minu eriala muudes Eesti kõrgkoolides ei õpetata, seega oli TÜ minu esimene valik. Samuti olin varem kuulnud, et Tartu ülikool on heal tasemel ning annab vajalikud teadmised ja oskused ka väljaspool Eestit töötamiseks. Ise õpinguid alustades ma nendes väidetes ka veendusin. Teistest kõrgkoolidest paistab TÜ esimesena silma oma laia erialavaliku poolest – valida saab rohkem kui 160 õppekava vahel, seega on tõenäoline, et iga tulevane tudeng leiab TÜ-st õppimiseks midagi, mis talle päriselt meeldib.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Õpingute kõrvalt saab kaasa lüüa erinevates tudengiseltsides (nt Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Matemaatika-Informaatika Tudengiselts) ning klubides. Ise võtsin ma eelmisel aastal osa TÜ Investeerimisklubi tegemistest. Kui tahta aga kaasa rääkida üliõpilaselu, õpetamise ja õppimise korraldamisel, saab liituda TÜÜE-ga ehk Tartu Ülikooli üliõpilasesindusega. Tegelikult on valikuid päris palju ning iga huviline leiab endale oma.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Kõige enam oleksin tahtnud enne ülikooli sisse astumist mõista, et on täiesti okei, kui ma kohe esimese korraga ülikooli sisse ei saa või minu valitud õppekava ei huvita mind ikkagi nii palju, kui ennist arvasin. Kui sisseastumine ei lähe nii ladusalt kui tahtsid, saab alati järgmisel aastal uuesti proovida. Samuti on vale mõelda, et see üks õppeaasta läheb raisku, sest selle ajaga saab proovida nii palju muid asju ning mõelda oma edasiste plaanide peale. 

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Tutvu ka korduma kippuvate küsimustega sisseastumise kohta siin.

Mente et manu – mõistuse ja käega! Niimoodi kõlab Tallinna Tehnikaülikooli loosung, ja põhjusega, kuna intensiivset kasutust leiavad mõlemad. Nimelt tulevad TalTechist kõik need inimesed, kes hoiavad ühiskonda nii piltlikult kui ka reaalselt koos, ehitades ja projekteerides maju, energiasüsteeme, masinaid, arvuteid, isegi laevu ja roboteid. Samas ei pea vaeva nägema üksnes laboris, kuna koolil on ka oma isiklik staadion ja õige mitu edukat spordimeeskonda. Oma isiklikust Tallinna Tehnikaülikooli kogemusest räägib tudengielu kõrvalt tippspordiga tegelev Robin Sapar.

Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu keskmine päev näeb välja umbes selline, et hommikul kl 7-8 ärkan ja käin trennis. Seejärel lähen kooli ja peale kooli kodus õpin või tegelen muude tegevustega. Ütleksin, et kooli kõrvalt jääb ikka aega muudeks tegevusteks, kui enda vaba aega efektiivselt kasutada ja tegevusi planeerida.

Miks valisid just Tallinna Tehnikaülikooli? Mis on selle eripärad?

Valisin TalTechi, sest soovisin õppida ehitusinseneeriat ja see tundus kõige parem variant selleks. Mulle meeldib TalTechi juures see, et kool on väga uuendusmeelne ja toimub pidev areng.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Kooli lisategevuste võimalusi ma ise pole uurinud, kuid tean, et paljud osalevad nendel ja on liitunud erinevate üliõpilaskogudega. Kui kooli lisategevuste alla lähevad pallimängude vaatamised, siis nendest võtan osa ja käin nii korv- kui võrkpalli vaatamas ja kooli spordivõistkondi toetamas.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Enne õppima asumist oleksin soovinud teada, et ülikoolis on palju iseseisvat õppimist ja ei tohi lasta tegevustel kuhjuda, sest siis läheb väga raskeks ja kiireks.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Ülikooli kandideerimine on TalTechis väga selge ja konkreetne, on kindlad riigieksamite lävendid, mille peab ületama. Sellega on kohe teada, kas oled ülikooli sisse saanud või mitte.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Eritingimustel vastuvõtu kohta loe siit.

Vastuvõtu eritingimus on kriteerium, mille täitmisel võetakse kandideerija TalTechi (v.a arhitektuuriõpe) vastu, arvestamata vastava õppekava vastuvõtutingimusi.

See tähendab, et kandidaat ei pea täitma lävendipõhise vastuvõtu tingimusi (ei arvestata riigieksamitulemusi, keskhinnet) ega sooritama erialaseid katseid. Gümnaasiumi/keskkooli lõputunnistus on siiski vajalik. Eritingimustel vastuvõtul arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud 11. või 12. klassi õpilasena.

Kes meist poleks väiksena unistanud politseinikuks või päästjaks saamisest. Sisekaitseakadeemia pakub võimalusi nende unistuste täitmiseks. Sisekaitseakadeemias saad õppida nii politseinikuks, 112 päästekorraldajaks, vanglaametnikuks kui ka maksu- ja tolliametnikuks. Lisaks on võimalik Sisekaitseakadeemias omandada rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalteaduste magistri kraad sisejulgeoleku valdkonnas. Vali töö, mis hoiab Eestit. Vali elu, millel on suurem tähendus. Astu Sisekaitseakadeemiasse. Sisekaitseakadeemia justiitskolledži korrektsiooni eriala tudeng Eliisabeth Rajasalu räägib koolielust lähemalt.

Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu keskmine päev näeb kadetina välja järgnevalt: Lähen hommikul kooli kella 9ks. Päev lõpeb enamasti 16.30. Peale kooli käin alati koolis olevas jõusaalis ning seejärel suundun ühiselamusse, kus teen kodutöid ning veedan sõpradega aega. 

Mina käin kooli kõrvalt ka osakoormusega tööl vanglas. Samuti löön kaasa vabatahtlikuna politseitöös. Enamasti jagub aega ka sõpradega väljas käimiseks. 

Miks valisid just Sisekaitseakadeemia? Mis on selle kooli eripärad?

Mina valisin Sisekaitseakadeemia sellepärast, et mulle pakkus huvi korrektsiooni eriala. Minu sooviks oli saada teadmisi nii õiguse kui ka psühholoogia valdkonnast, samuti soovin panustada vanglas kinnipeetavate taasühiskonnastamisesse. 

Selle kooli eripäraks ongi praktika suur osakaal õppes, mis valmistab meid tööks ette ja annab ka kõik vajalikud oskused tööl hakkama saamiseks ehk meid ei visata lihtsalt tundmatus kohas vette. Lisaks tunnustatakse õpilasi ka stipendiumiga, mis on võrreldes teiste ülikoolidega kõvasti suurem. 

 Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Meil on koolis olemas üliõpilasesindus, kus on siis võimalik lüüa kaasa koolielu arendamises, korraldada üritusi. Näiteks on meil toimunud koolis filmi- ja lauamänguõhtud, samuti ka konsoolimängude õhtu. Lisaks on võimalus osaleda erinevatel spordivõistlustel ja üritustel. 

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Mina oleksin soovinud teada seda, et enne sisseastumist on võimalik tulla ka näiteks kadetivarjuks. Kui mina kandideerisin, siis ei olnud sellega kursis. See annab hea võimaluse lähemalt tutvuda huvipakkuva erialaga ning näed paremini, kas see on just see, mida soovid õppida. Seega soovitan seda võimalust kõigil kasutada.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimisel tuli esitada SAIS-is kandideerimisavaldus, keskharidust tõendav dokument ning ka isikuankeet taustakontrolliks. Vastuvõtutingimusteks on taustakontrolli läbimine, füüsilised katsed ning vestlus. 

Kõige rohkem tuleb valmistuda füüsilisteks katseteks, et suudaksid need vastavalt nõuetele täita.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sobib hästi neile, kes ihkavad õdusat, tihedate sidemetega ja loomingulist seltskonda. Peahoonegi on pigem väike, aga mõnetine kokkusurutus tähendab ka üliõpilaste kokkuhoidvust. Nagu nimigi ütleb, on pakutavad erialad seotud kultuuriga. Õppida on võimalik rahvakunsti, muusikat ja isegi näitlemist, olles üks kahest kõrgkoolist kogu Eestis, kus seda teha saab. Viljandi Kultuuriakadeemiast on tuule tiibadesse saanud näiteks saatejuht ja koomik Tõnis Niinemets ning muusik Eeva Talsi, aga lähemalt räägib enda kogemustest pärimusmuusika tudeng Harry-Karl Lepp

 

Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)? Kõik oleneb kursusest ja erialast. Mul, pärimusmuusikul, oli kõige rohkem tegemist teisel ja kolmandal kursusel, kui iga päev olid loengud. Muusikuna tuleb loomulikult väga palju aega pühendada pilli harjutamisele. Hetkel õpin viimasel kursusel ja sel semestril pole mul kooliga seonduvaid kohustusi rohkem, kui lõpukontserdi ettevalmistus. Saab käia tööl ning tegeleda kooliväliste kollektiividega.

Miks valisid just Viljandi Kultuuriakadeemia? Mis on selle eripärad?

Enamik tudengeid nimetaksid Viljandi linna omapära, kokkuhoidvat kogukonda ja Kultuuriakadeemia erilist õppetegevust. Minu isiklik valik oli palju lihtsam: tundsin vajadust omandada kõrgharidus peale eelmiste õpingute põrumist (Tartu Ülikool, keemia), muusika on südamelähedane, otsustasin hakata õppima muusikat. Elleri kool ja Otsakool (nüüd MUBA?) on kutsekeskkoolid, mitte ülikoolid ning ma tahtsin pääseda Tallinnast, kus asub EMTA, ainsaks valikuks oli Kultuuriakadeemia.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Üliõpilasesindus, rahvatants, segakoor. Kuna tegemist on rakenduskõrgharidust andva asutusega, siis professionaalselt saab oma valdkonnas tegutseda juba enne kooli lõpetamist, nt käsitöölised müüvad oma tooteid, muusikud annavad kontserte. See ei ole küll otseselt ülikooli pakutav tegevus, aga ta annab õpingutele palju juurde.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Ei kommenteeri. Uut infot on kooli jooksul kogunenud, aga mitte midagi sellist, mis oleks muutnud või mõjutanud minu otsust siia õppima asuda. Kõigil kahtlejatel soovitan kandideerimisprotsess läbida ja ise kogeda. Mingit pettumust või ülimat õnnestumist ma ei oska välja tuua.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Muusika erialale kandideerimisel tuli täita muusikateooria eelteadmiste test ning valitud suunal vestlus. Testi karta pole vaja, vastu võeti ka need, kes pole varem muusikaga tegelenud. Kui komisjon näeb kandidaadis potentsiaali, aga valitud suunale teda ei soovi, siis vestluse käigus suunatakse ta teisele suunale. Ma kandideerisin helitehnikuks, aga võeti vastu pärimusmuusikuks.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Euroopa algab Narvast ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž asub iseenesestmõistetavalt Eesti sügispealinna südames. See Tartu ülikooli kolledž on tuntud pedagoogide ja haridustegelaste väljaõpetamise poolest: siit tulevad lasteaia- ja kooliõpetajad, kelle tugevuseks on mitmekeelses, lõimitud keskkonnas toimetulek ja multikultuurne maailmapilt. Enda Tartu Ülikooli Narva Kolledži sessioonõppe kogemusest räägib lasteaiaõpetajaks pürgiv Anastasia Nikitina.

Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kui võtta minu keskmine päev tudengina, siis kui mul on ülikooli nädalavahetus, siis iseloomustaks seda sõnadega varajane ja intensiivne. Varased ärkamised, et jõuda Tallinnast Narva ja loengupäevad on pikad.

Muudeks tegevusteks aega jätkub, kuid mitte enam nii nagu varem. Töötan täiskohaga, üle nädala käin ülikoolis ja suuresti kogu vaba aega või sõpradega olemine on pikemalt ette planeeritud.

Miks valisid just Tartu Ülikooli Narva Kolledži? Mis on selle eripärad?

Suuresti tuli kõrgkooli valik sellest, et soovisin õppida lasteaiaõpetajaks. Nägin Tartu Ülikooli Narva Kolledži reklaami sotsiaalmeedias ja mõtlesin proovida. Nägin kandideerides, et õppekava nimetus on kordades pikem ja keerulisem, kui seda oli näiteks Tallinna ja Tartu ülikoolidel. Lugedes juurde, millised ained mul tulevad, sain teada, et saan hea aluspõhja töötamaks keelekümbluses ja lastega erinevatest kultuuriruumidest.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ülikoolis õpin sessioonõppes, seega olen pigem väheteadlik ülikooli lisategevustest ja võimalustest. Sotsiaalmeedias hoian ülikooli Facebooki lehel küll silma peal, aga aega, et rohkem süveneda, pole kahjuks olnud.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Oleksin rohkem tahtnud teada õppejõudude pädevusest, majutusest Narvas ja edasiõppimisvõimalustest. Samuti ehk oleks tahtnud esimese kursuse jooksul infotunde, et mida põnevat ülikool veel pakub (erinevad loengud kohal või veebis, jne)

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Mäletan, et kandideerimine toimus veebis ja see oli uudne kogemus. Ootasin koos teistega veebikeskkonnas ning seejärel sain kutse eraldi ruumi. Närv oli sees suur, seega mäletan, et küsiti silmaringi küsimusi ja olid ka mõned hariduslikud küsimused, kus sain rääkida oma varasematest kogemustest ja arutleda haridusmaastiku murekohtade üle.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on kolmes linnas – Tallinnas, Tartus ja Viljandis – paiknev kõrgkool, millel on tugev fookus ärile, ärijuhtimisele ja -arendamisele. Muuhulgas õpetatakse ka disaini ja isegi arvutimängude loomist ja turustamist. Seega, kui oled huvitatud idufirmatamisest ja/või juhiks olemisest siis võib Mainor olla just sulle! Lähemalt räägib enda kogemusest ärijuhtimise eriala tudeng ja Teeviit sotsiaalmeeda koordinaator Marieta Lokk.

Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Minu päevad ja elurütm erinevad tavatudengi omast, kuna õpin sessioonõppes. Sessioonid toimuvad kaks korda kuus (kahe nädala tagant) neljapäevast pühapäevani. Koolipäev algab üldiselt kell 10 ja kestab vastavalt sellele kui palju tunde on. Olenevalt tunniplaanist on mõnikord kõik neli päeva tunde täis, mõnikord aga toimub mõnel päeval vaid paar tundi. Tunde on küll üpris tihedalt, kuid see-eest on ülejäänud päevad vabad. Neil päevadel tegelen kõige muuga.

Miks valisid just Mainori? Mis on selle kooli eripärad? 

Paljud tudengid käivad Mainoris töö kõrvalt. See on väga hea võimalus. Kui ma õpiks päevaõppes ja peaks kogu aeg kohal käima, siis ei jääks töö jaoks aega. Tunnen, et arenen edasi kahel valdkonnal korraga: ülikoolis ja tööalaselt. Mulle meeldib teha palju asju korraga ning nägin, et see ülikool pakub mulle seda, mis vaja – paindlikkust. Lisaks pakub kool võimalust vaadata tunde veebist. Hetkel olen vahetusaastal Prantsusmaal ning vaatan kõik videotunnid ilusti järgi, mul pole mingit probleemi aineid kaasa teha.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Koolis on  olemas üliõpilasesindus, kuulun ka ise sinna. See on üpris värske, hetkel on käsil teine tegutsemisaasta. Lisaks, kuna Mainori õppehoone asub Ülemiste Citys, toimub ka seal väga palju üritusi, mida kool pakub. Lisaks on hea võimalus ERASMUS+ programmis osalemine. See võimaldab minna aastaks või semestriks välismaale õppima või praktikat tegema. 

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Järgnev ei käi konkreetselt selle ülikooli kohta, vaid ülikoolide kohta üldiselt. Peale gümnaasiumi ei läinud ma kohe ülikooli õppima. Kandideerisin, kuid jäin napilt soovitud erialalt välja. Olin juba gümnaasiumi minnes olnud kindel, et lähen justnimelt seda eriala õppima. Ma tegin kõik selleks, et sinna saada ja olin pidevas stressis, et äkki ma ei saa sisse. Võtsin seda väga raskelt, et ma sisse ei saanud, proovisin järgmisel aastal uuesti, lähenesin erialale teise külje alt, tegin tohutut eeltööd. Kuid mida enam ma eeltööd tegin, seda rohkem ma sain aru, et see pole siiski see, mida ma õppida tahan ja sinna see jäi. Ma tahan sellega öelda, et vahel tuleks võtta aega. Sa ei pea peale gümnaasiumi kohe ülikooli tormama, ülikool ei kao kuhugi. Sa saad vahepeal käia tööl, teha vabatahtlikku tööd, avastada ennast ja seda, mis sulle meeldib, uurida rohkem ülikoolide ja erialade kohta. Sest vahel nimi ütleb üht, kuid eriala ise kujutab midagi teist ning ei täida su ootusi. Ma soovin, et keegi oleks mulle öelnud, et see on okei kui sa kohe ülikooli ei lähe või ei tea, mida sa teha tahad.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Mainoris on vastuvõtukriteeriumideks keskharidus ning tuleb kirjutada lühiessee, kus tuleb kirjeldada oma tööambitsioone, karjääriplaane ja tulevase hariduse rolli nendes. Järgneb vestlus sinu valitud eriala juhiga. Vestlusel hinnatakse väga sinu õpimotivatsiooni, ettevõtlikku eluhoiakut ning seda, mida soovid selle eriala kaudu saavutada. Minu arust oli see protsess üpris lihtne, kuid kogemus on iga inimese jaoks erinev ning paljuski sõltub see su enda soovist, motivatsioonist ja kogemustest. Oluline on varakult valmistuda.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Arvad, et võiksid olla tulevane Arvo Pärt või Priit Võigemast? Sel juhul suuna pilk EMTA poole, sest just selle kooli on need tuntud mehed lõpetanud. Tallinnas asuv Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub hulgaliselt huvitavaid erialasid melomaanidele ja teatrihuvilistele. Oma kogemusi jagavad klaveri eriala tudeng Tiit Tomp ja lavakunstikooli tudeng Richard Ester. 

Tiit Tomp:

Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)? 

Päevaplaan sõltub tavaliselt sellest, kui hästi suudan oma aega planeerida nii päeva sees kui ka suuremas pildis. Kuna interpreedina tuleb suurem osa tööst teha iseseisvalt ehk instrumenti harjutada, siis sellele saab tudeng ainult ise graafiku luua. Üldiselt veedan enamuse oma päevast akadeemias, iga päev on mõni loeng, milles ma osalen ning ülejäänud päeva ma harjutan. Aega muudeks tegevusteks leidub piisavalt, sellele tuleb lihtsalt osata õpingute kõrvalt ruumi teha. Mina ise olen üritanud võimalikult palju ka seda vaba aega sisustada tegevustega, mis võivad mind oma alal aidata, näiteks kontsertide külastamine, lugemine või muusika kuulamine. Minu jaoks on väga olulised ka sõbrad, nende jaoks üritan alati aega leida. Tihti saab sõpradega ajaveetmist ja muusikat ühendada, sest meil kõigil on ju samad huvid. Kuid vaatamata sellele kõigele tunnen, et kas või natukene aega tuleb leida selleks, et viibida väljaspool muusikamaailma. 

Miks valisid just Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia? Mis on selle kooli eripärad? 

Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist oli mul kaks valikut – kas tulla EMTA-sse õppima või hakata mõne välismaa ülikooli suunas vaatama. Olles alustanud juba keskkooli viimasel aastal õppimist EMTA õppejõu käe all, kelle juures mulle tohutult meeldis õppida, teadsin, et temaga oleks väga hea jätkata ning oli juba aimdus, mis mind võib ees oodata. Kuna ma näen tulevikus end muusikuna tegutsemas just Eestis, siis ei pidanud ma mõistlikuks kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist välismaale minna. Minu silmis oli kõige parem seda teekonda alustada EMTA-s, mis pakub palju võimalusi tugeva põhja saamiseks. Kuna EMTA on ainus muusikakõrgkool Eestis, siis tuleb siit suur osa järgmise põlvkonna muusikuid ja siin loodud sidemed on tulevikus väga väärtuslikud. 

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Akadeemia pakub tihti üliõpilastele võimalusi esineda meistrikursustel, mida viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid ja pedagoogid. Lisaks pakutakse erinevaid esinemisvõimalusi nii EMTA saalides kui ka väljaspool ning aeg-ajalt toimub ka suuremaid projekte nagu näiteks konkursid või välisreisid. 

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist? 

Soovin, et oleksin teadnud, kui suur osa tuleb ülikoolis tudengil ise ära teha. Võrreldes gümnaasiumiga võib tunduda ülikoolielu palju kergem ja hõredama graafikuga, kuid koormust pole sugugi vähem. Palju suurem vastutus on tudengi enda käes, eriti aja planeerimise osas. Graafik võib olla vaba, kuid see pole tühi ja see on tudengi enda teha, et see täita. Ülikooli õppima asudes oli see minu jaoks tohutu muutus ning alguses väga raske, kuid see vajab lihtsalt harjumist.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?  

Ühest küljest vaadates võib arvata, et kandideerimisprotsess tundub kerge, tuleb läbida solfedžo- ja muusikateooriaeksam ning eksam oma erialas, kuid ettevalmistused, et vastavale tasemele jõuda, võtavad aega aastaid. EMTA solfedžo ja muusikateooria sisseastumiseksam oli Tallinna Muusikakeskkoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (nüüd MUBA) ning Heino Elleri Muusikakoolis ühildatud lõpueksamiga – eksamitulemus läks katsetele kirja ning eraldi sisseastumiseksamit ei pidanud tegema. Nende koolide õppeprogrammid valmistasid meid gümnaasiumiaastate jooksul selleks eksamiks täitsa hästi ette. Erialaeksam tuleb eraldi sooritada, kuid õnneks kattuvad üldiselt eksaminõuded kava osas õpilaste repertuaaris olevate teostega. Minu enda kandideerimisprotsess oli pisut teistsugune – mul oli võimalik taotleda vabastust sisseastumiseksamist tänu varasematele konkursitulemustele ja muule erialasele tegevusele. 

Richard Ester:

Milline näeb välja Sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)? 

Hommikust hämarani proovid-loengud. Kui aega on (üldiselt ei ole), jäävad õhtud teatri vaatamiseks, aga reeglina, kui me just ise õhtul laval ei ole, teeme kursa keskis proove, mõlgutame-põrgatame mõtteid ja loeme vabanevat proovisaali oodates lektüüri. Elu väljaspool kursakaid on pigem eksootika.

Miks valisid just Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia? Mis on selle kooli eripärad?

Lavakat ma vist ei valinudki, sattusin siia, tuul tõi. Aga andis niisugust kohta ikka leida. Mitte et ma teaks, mida tähendab “tavaline”, aga ega midagi säärast siit eriti leida ei ole küll.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Ausalt öelda olen ma ammu jälje kaotanud, mis on “tava” ja mis lisa, mis on vabatahtlik, mis kohustuslik. Kõiksugu värki saab tehtud ja omast arust jube tähtsat värki.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Nagu ütles minu kallis kursavend: “Ära ole loll!”. Oleks ma toona seda teadnud, oleksin nüüd tark.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Lugesime luuletusi ja tegime koomuskit, nagu ikka. Kui luuletused on peas, tuju hea, mugavad riided seljas, võib täitsa katsetama tulla küll!

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Eesti Maaülikool mõeldud neile, keda huvitab loodus, sh metsandus ja ökoloogia, põllumajandus, loomakasvatus ning bioloogia, mis tähendab, et EMÜ tudengite puhul on tegemist looduslähedaste ja säästlikkust hindavate inimestega. Lisaks saab selles kõrgkoolis õppida kõige muu hulgas ka loomaarstiks. Ei tasu ka mainimata jätta, et see kõrgkool kuulub põllunduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli hulka! Enda kogemusest Eesti Maaülikoolis räägib lähemalt Merili Lindpere.

Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kuna hetkel olen viimasel kursusel, siis möödusid sügisel ja osa kevadsemestrist praktikat sooritades väikeloomakliinikus, kus minu päev algas kliinikus patsientide ülevõtmisega eelmiselt vahetuselt, seejärel nende patsientide ülevaatus ja vastavalt vajadusele kas raviplaani ümberkohandamine või jätkamine. Aga üldiselt auditoorse õppetöö ajal ärkasin, sõin hommikust (MUST HAVE!), läksin kooli loengutesse ja siis koju tagasi ja olenevalt päevast ja tundest, kas trenni, sõpradega kokkusaamised või tööle. Muude asjade jaoks on kindlasti aega, kui oskad oma aega planeerida ja Eestis tudengina tihtipeale sa pead võtma aega töö jaoks, seega ei olnud küsimus, kas jääb aega töö jaoks, vaid kas jääb aega kooli jaoks.

Miks valisid just Eesti Maaülikooli? Mis on selle kooli eripärad? 

Valisin Eesti Maaülikooli, kuna see on ainus kool Eestis, kus saab õppida veterinaariks, ega seal mingit muud romantilist põhjust polnudki. Muidugi olin eelnevalt läbinud keskkooli ajal Eesti Maaülikooli Looduskooli Eha Järve ning Juhani Püttseppa eestvedamisel ja seal tekkis isegi suurem huvi veterinaaria vastu, kui enne oli olnud. EMÜ eripära: õppejõud on väga vastutulelikud ja enamasti toetavad. Maaülikoolis käies, vähemalt veterinaarmeditsiini  ja loomakasvatuse instituudis, tunned, et oled osa kooliperest, mitte ei käi lihtsalt ülikoolis.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)? 

Lisategevus on palju, pea igal erialal on oma erialaselts, meie puhul siis Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Selts (EVÜS), mis püüavad mitmekesistada tudengite elu kas siis seltsielu näol või siis korraldavad lisaoenguid/praktikume ainetes, kus tundub, et ainemaht on liiga väike või praktiliste tundide arv liiga väike. Näiteks kirurgiaring, erinevad väljasõidud farmidesse, kliinikutesse, külalisesinejad jne. EMÜl on ka väga aktiivne üliõpilasesindus, mille tegevuses ma küll ei ole osalenud, ent igas uudiskirjas on jälle mingi üritus, kuhu kutsutakse osalema. 

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist? 

Nii palju oleks tahtnud enne teada. Mitte just ülikoolis õppimisega seotud, aga just erialaga seoses. Minu meelest võiks eriala reklaamides olla võimalikult aus, et noored saaksid teha teadlikumaid otsuseid ja nii ehk oleks väljalangejaid ka vähem. 

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda? 

Kandideerimise protsess oli lihtne: paberid sain esitada SAIS-is ning seejärel tuli lihtsalt sisseastumiseksamile kohale minna. See oli siis 8 aastat tagasi, nüüd ei oska enam öelda, kas miskit on muutunud või kuidas see käib, kahjuks.

Loe rohkem sisseastumise kohta siit.

Eesti Kunstiakadeemia on Eesti suurim ja ühtlasi kõige laiema haardega kõrgkunstikool. See asub osati iseenesestmõistetavalt pealinnas Tallinnas ja on pika ajalooga, näiteks on akadeemias tudeerinud ka graafik Eduard Wiiralt. Kui tollal oli asutuse suund veel käsitööle, siis tänapäeval saab EKAs juba õppida õige kirjudel erialadel, arhitektuurist kuni moedisainini. Tegime kooli moedisaini tudengi ja moelooja Karl Joonas Alamaaga intervjuu, kus ta kommenteerib EKA üliõpilaselu:

Milline näeb välja sinu keskmine päev tudengina? Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

EKA tudengina on pidevalt mitu projekti korraga käsil. Arvan, et kes teeb, see jõuab, kuid siin on muidugi ka oht end läbi põletada, sellesse tuleb igatahes suhtuda ettevaatlikkusega. Ise olen jõudnud küll lisaks õppimisele teha individuaalseid projekte, käia tööl ja ka praktikal. Ühtlasi on paljud mu sõbrad samuti loomevaldkonnaga seotud, seega paratamatult ühised teed ja tegemised kattuvad. Vaja on vaid loomingulist ajaplaneerimist.

Miks valisid just Eesti Kunstiakadeemia? Mis on selle eripärad?

Valisin EKA, sest see oli mu ainus valik. Teadsin ammu, et tahan tegutseda loomevallas, täpsemalt moega. Toona polnud mul ka kindlat plaani õppima minna välismaale, seetõttu langes otsus EKA kasuks.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Lisaks ÜE-le on EKA-l ka oma koor, kuid sellest isegi olulisemaks pean ma EKA osakondadevahelist avatust. Võid õppida maali ja minna nt klaasikunsti osakonda, kui soovid oma töös klaasi kasutada või õppida moodi ning minna sepikotta, et oma töö mõni osa hoopis sepistada. See annab lisaks oma erialaspetsiifilistele teadmistele ka teiste valdkondade oskusi ning aitab luua tutvusi ülemajaliselt. Loomevaldkonnas on mitmekülgne oskustepagas ja lai tutvuskond väga olulised.

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Paraku jään hea vastuse võlgu, sest EKA ülikooli ja inimestena on nõnda kirju, et ühest vastust on raske anda. Pigem on isegi hea, mitte liiga palju arvamusi ette kujundada, EKA jaoks on vaja palju avatust.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimine oli minu arust lihtne, kogu info oli lihtsasti leitav EKA lehelt. Valmistumine katseteks aga oleneb erialast, kuid ilmselt nõuavad kõik erialad ühe tingimusena portfooliot. Portfoolio peaks andma ülevaate kandidaadi oskustest ja huvidest ning näitama kandidaadi suutlikkust mõelda teravmeelselt ja näha detaile, mida ehk alati ei märgata.

Loe sisseastumise kohta rohkem siit.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli näol on tegu rahvusvaheliselt tunnustatud riikliku rakenduskõrgkooliga, mis pakub koolitust tervise ja heaolu valdkonnas. Kõrgkooli missioon on koolitada innovaatiliselt ja kriitiliselt mõtlevaid tehnoloogiliste pädevustega tervisevaldkonna töötajaid. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on üks kahest Eestis, kus on võimalik õppida rakenduskõrgharidusõppes näiteks õeks, ämmaemandaks, hambatehnikuks või tegevusterapeudiks. Lisaks teeb kool koostööd erinevate sise- ja välispartneritega ning õppijaid kaasatakse ka erinevate aktuaalsete probleemide lahendamisse. Oma kogemusest räägib lähemalt ämmaemandaks õppiv Alexandra Daniela Naarits.

Kuidas nägi välja kõrgkooli kandideerimise protsess ja kuidas valmistuda?

Kandideerimine oli pingeline ja konkurss vabadele kohtadele oli tõeliselt suur. Üks punkt siia-sinna tähendanuks seda, kas said sisse või jäid seekord nimekirjast välja. Ma hoidsin hinge kinni kui avaldati iga vooru punktid ja sellisel hulgal refresh’e ei ole ma ilmselt kunagi (ei varem ega hiljem) arvutile teinud. Viimase intervjuu ajal olin nii närvis, et unustasin täielikult mainida, et olin läbinud ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse eriala tutvustava kursuse ja oma kogemused loomakliinikutes töötamisel. See meenus mulle vahetult peale intervjuu lõppu ja kogu mu maailm kukkus korraks kokku. See hetk, kui nägin oma nime sisse saanute nimekirjas, ei unune kunagi ja sisse astumise kinnituse tegin ilmselt rekordkiirusel. Ma usun, et intervjuul tuleb olla „sina ise“, vastata küsimustele ausalt ja südamest – nii näevad ka intervjuud läbi viivad inimesed seda, kas sa võiksid sobida sellele erialale ja olla nende tulevane kolleeg või pigem mitte. Kindlasti tuleb põhjalikult tutvuda ka eriala endaga ja leida just see, mis tegelikult ka paneb südame kiiremalt tuksuma. Kui oled leidnud eriala mis sulle tõeliselt huvi pakub siis mine ja võta see koht endale!

Kas ülikooli kõrvalt jääb aega ka muudeks tegevusteks (töö, sõbrad)?

Kes teeb see jõuab! Olen olnud aktiivne üliõpilasesinduse liige ja sellel õppeaastal ka aseesimees. Alles eelmisel nädalal valiti mind järgmiseks õppeaastaks üliõpilasesinduse esimeheks. Juba esimesest kursusest alates olen kooli kõrvalt töötanud Ida-Tallinna Keskhaiglas. Lisaks kõigele sellele olen ma ka vahva 3-aastase poisi ema.

Hobina kasvatan ma koeri (afganistani hurdad, kääbustaksid ja portugali podengod) ning koolitan neid ja võistlen nendega üle Euroopa. Vahest on küll tunne, et tunde ööpäevas jääb väheks, kuid teadmine, et ma olen oma elu eesmärgi teel, annab energiat juurde. Ma tõesti armastan seda, mida õpin ja nii ei tundu see kõik tüütu kohustusena.

Miks valisid just selle kõrgkooli? Mis on selle eripärad?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on üks kahest kus Eestis ämmaemandaks õppimine võimalik on. Juba kandideerimise perioodi alguseks oli Tallinna Tervishoiu Kõrgkool minu selge esimene valik edasi õppimisel. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil on äärmiselt innovaatiline simulatsioonikeskus kus juba enne praktikale minekut saame oma käelisi oskusi erinevates valdkondades lihvida. Meie koolimaja on küll mõne teisega võrreldes pisike, kuid meile väga kallis ja armas.

Millised on ülikooli poolt pakutavad lisategevused ja võimalused (üliõpilasesindus jms)?

Meie kõrgkoolis tegutseb aktiivselt ka üliõpilas- ja õpilasesindus. Kohtume koosolekuteks iga kuu esimesel teisipäeval ning veedame toredalt aega erinevatel koosviibimistel. Esinduse koosseisu kuuluvad juhatus (esimees ning aseesimees), iga õppekava esindaja ning toetavad liikmed. Üliõpilasesinduse toetavaks liikmeks saab astuda iga meie kõrgkooli õpilane. Ainus, millega  liitudes arvestama pead, on see, et meie üliõpilasesindusest saab sulle justkui teine pere, millest enam lahkuda ei taha.

Meie esindus korraldab ka kaks korda aastas kõrgkooli õpilastele praktikariiete kirbuturu, et ka vilistlaste riided uuele ringile jõuaksid. 

Mida soovid, et oleksid teadnud enne kandideerimist ja ülikooli õppima asumist?

Soovin, et oleks teadnud, kui tore see kõik on ja kui palju võimalusi mulle avaneb juba esimesest kursusest alates. Soovin ka seda, et oleksin olnud julgem oma unistuste kohale kandideerima – peaaegu jätsin kandideerimata vaid seetõttu, et see tundus nii kättesaamatus kauguses olevat.

Loe lisaks vastuvõtu kohta siit.

Loe kõrgkooli sisseastmise kohta siin.

Loe lisaks ka kuidas valmistuda sisseastumiseksamiteks siin.

Kui sul tekib küsimusi vastuvõtu kohta, kirjuta kindlasti konkreetse kooli vastuvõtuosakonnale.

Artikli autorid on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Laura- Liisa Tõldsepp ja Jakob Mürk.

Skip to content