Sisseastumine kõrgkooli

Kõrgkooli sisseastumine:

  • Sa võid sisse astuda nii mitmesse kõrgkooli, kui Sul huvi on. Ühes kõrgkoolis võid kandideerida kahele erialale. Koolide kui ka erialade puhul on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.
  • Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad paberid (keskharidust tõendav dokument, eksamitulemused, avaldus, isikut tõendav dokument jms), mida saab teha nii elektrooniliselt sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu kui ka kõrgkoolis koha peal. Tavaliselt on paberite esitamise aeg juuni II pooles. Kui mingile erialale ei laeku nii palju sooviavaldusi kui oodatud, siis võib kõrgkool teha veel lisa vastuvõtu augustikuus. Nii mõnelgi kõrgkoolil on ka talvine vastuvõtt jaanuaris.

Sisseastumiskatsed:

  • Pärast paberite esitamist järgnevad harilikult sisseastumiskatsed. Tavaliselt on need 1-2 nädalat pärast paberite esitamist. Sisseastumiskatsed sõltuvad erialast, näiteks võib see olla test, essee, vestlus, erialane töö vms. Leidub ka erialasid, kus puuduvad sisseastumiskatsed ning sisseastumine sõltub riigieksamite tulemustest. See, milliseid pabereid läheb vaja sisseastumiseks kui ka, millised on sisseastumistingimused, on tavaliselt kirjas kooli kodulehel. Kooliti on see erinev. Kõrgkoolide nimekirja leiad siit.
  • Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendid, mille ületajad saavad kõrgkooli sisse. See tähendab, et kui näiteks eriala sisseastumislävend on 70 punkti 100st, võetakse vastu kõik 70 punkti ületanud isikud üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Sellisel juhul seatakse piirmäär üliõpilaste arvu põhiselt ja moodustatakse sisseastumisel pingerida. Näiteks erialale võetakse vastu 30 parimat sisseastujat. Pingerea-põhist vastuvõttu võib õppeasutus kasutada siis, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seotud õppetöö läbiviimise võimalustega (nt praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms). Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli otsustada.

Õppekoormuse valik:

  • Üliõpilasel on erialal võimalik õppida, kas täiskoormusel (eriala õppekava täidetakse kumulatiivselt vähemalt 75%) või osakoormusel (eriala õppekava täidetakse kumulatiivselt 50 kuni 75%). Õppekoormust saab üliõpilane esimesel semestril valida. Koormust määratakse kord aastas ja teisel õppeaastal oleneb koormus juba üliõpilase edasijõudmisest.
  • Vastuvõtutingimused on ühel eriala osakoormuse ja täiskoormuse õppijatele samad, st lävendeid/pingeridu õppekava kohta saab olla üks. Eraldi vastuvõttu ei toimu va juhul kui õppekaval ainult osakoormusega õpet pakutaksegi. Kui on plaanis täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Seega, ekstern võib osaleda õppetöös, kuid tal puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused.

Pärast sisseastumiskatseid:

  • Päras sisseastumiskatsete sooritamist saab mõne aja möödudes infosüsteemi SAIS kaudu või koolist koha pealt teada, kes ületasid lävendi ning pääsesid edasi õppima. Siis tuleb oma õppima asumist koolile kinnitada.

Koostatud Rajaleidja allika põhjal. 

Loe veel sarnasel teemal: