fbpx

Telia Eesti vastab: Kuidas saab noor kasutada internetti võimalikult turvaliselt?

Noorteinfoportaali Teeviit on teinud intervjuu Telia Eesti küberturbe valdkonna juht Aigar Käisiga, et arutada noorte digiturvalisuse üle.

– Mida kujutab endast digijälg?

Digitaalseks jalajäljeks nimetame kõike seda, mis jääb meist maha tänu interneti, e-kanalite, sotsiaalmeedia kanalite ja muu sarnase kasutamisest. Ehk siis igaüks saab kas või huvi pärast vaadata, milline on temaga seotud digitaalne jalajälg, kui sisestada enda nime näiteks Google’i otsingusse. Kuna digiühiskond pidevalt kasvab ning peale tuleb aina enam erinevaid digilahendusi, e-teenuseid jne, siis suureneb sellega koos ka meie digitaalne jalajälg.

– Millised on täna reaalsed ohud internetis koolinoorte jaoks distantsõppe ajal?

Üks reaalne oht on kindlasti oma online identiteetidega hoolimatult ümberkäimine. See tähendab, et erinevates e- ja digikeskkondades kasutatakse näiteks samu salasõnu või siis kergesti ära arvatavaid salasõnu, mis võimaldavad konto üle võtta.

Teine oht on vananenud või uuendamata seadmed, millega käiakse internetis ning mis on haavatavad häkkerite rünnakutele

Kolmandana nimetaks erinevaid õngitsuskampaaniaid, mis on just suunatud noorte vastu.

– Mida saab üks noor ise ära teha, et tema internetis veedetud aeg oleks võimalikult turvaline?

  • Ära kasuta lihtsaid salasõnu ning ära jaga oma salasõnu kellegagi;
  • Kasuta oma kontode kaitseks mitmeastmelist (2FA/MFA) kinnitamist
  • Kodune info jääb koju. Ära anna seda välja võõrastele ei tänaval ega internetis
  • Tasuta asju pole olemas. Pidevalt on liikvel erinevad petuskeemid, kus pakutakse tasuta asju, kui ennast kuhugi kirja paned või jagad näiteks FB postitust. Suhtu tasuta pakkumistesse umbusklikult
  • Uuenda oma seadmed ja hoia nende tarkvara ajakohasena.
  • Puhasta need kõigist oma andmetest ennem taaskasutusse andmist
  • Vaata üle oma sotsiaalmeedia privaatsussätted ehk kes ja millise iseloomuga infot tohiksid sinu kohta inimesed/boti’d näha.
  • Kasuta usaldusväärseid seadmeid ja internetiühendust oma informatsioonile ligipääsuks
  • Võimalusel kasuta salasõnade haldusvahendit nagu Lastpass, Laockwise, 1password, Keepass jne
  • Kasuta legaalset ja usaldusväärsest allikast saadud tarkvara.

– Veebikaamera kinnikleepimine – paranoia või põhjendatud tegevus?

See sõltub eeskätt sellest, kui tugev on inimese paranoia tase.

Uuemad Apple’i arvutid näitavad näiteks alati kaamera kasutuses olles väikest LED tulukest, mis indikeerib, et kaamera on parajasti töös. See on juba riistvaras niimoodi üles ehitatud, et sõltumata tarkvara toimetamistest kaamera käivitamisel LED alati süttib. Samuti on uuematel Apple seadmetel ka sisse ehitatud riistvaraline mikrofoni lahti ühendamine, kui seadet ei kasutata, välistades niimoodi taustal võimaliku pealtkuulamise.

Vanematel arvutimudelitel on olnud võimalus tarkvaraliselt ära keelate kaamera indikaatori näitamine, mida ka pahavarad ära kasutasid. Samuti on erinevate veebikaamerate ja arvutitootjate mudelivalik väga lai ning raske on öelda, kas kõigil neil on adekvaatsed kaitsemeetmed kasutaja privaatsuse tagamiseks heli ja pildi töötlemisel kasutusele võetud.

Kokkuvõttes ei tee paha, kui füüsiliselt kinni katta kaamera. Siin vaata, milline kaamera katik sobib sinu seadmele, sest osad katted võivad olla liiga kõrged ning sülearvuti kaane sulgemisel kahjustavad ekraani. Pööra tähelepanu ka oma seadme mikrofoni sätetele.

– Milline on digikoristuse olulisus ning kas ja kui tihti peaks seda tegema?

Digikoristuse üks peamisi eesmärke on vabaneda kasutuna seisvast digiprügist ehk erinevatest andmetest (dokumendid, failid, pildid, videod), mida me enam ei tarbi ning mis seisavad kasutuna erinevatel andmekandjatel nagu telefonid, arvutid, IT süsteemid jne. Digikoristusel on ka väga selge kasu: mida vähem me oma seadmetes kasutuna seisvaid faile hoiame, seda vähem salvestusmahtu nad enda alla võtavad ning seda suuremat jõudlust suudavad pakkuda ka seadmed.

– Milliseid põhisamme peab rakendama digikoristuse korral?

Ilmselt on kõige parem soovitus see, et inimene jälgiks ja hindaks pidevalt, millist digisisu ta oma seadmetest ning infosüsteemides salvestab ja alles hoiab. Mida vähem kasutuna seisvat sisu meie seadmetes on, seda suurema jõudlusega on meie seadmed ning seda vähem kulub ka salvestusruumi ja energiat nende andmete hoiustamiseks. Kokkuvõttes väljendub see kõik selles, palju paisatakse nende andmete hoiustamiseks õhku CO2-e.

    Artikli koostas ja küsimused esitas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Britt-Lauren Oltsmann.

    Skip to content