fbpx

Sorteeri prügi ja säästa loodust!

2017. aastal randus Norras 6 meetri pikkune vaal, kelle magu oli plastikaatkotte täis. Kilekotid ummistasid vaala seedetrakti, vaal tuli hukata. Tema surnukeha oli traagiline illustratsioon sellele, millest keskkonnaeksperdid juba ammu räägivad. Mered ja ookeanid on täis rämpsu, mis looduses ei lagune, vaid aina kuhjub ning elusolendeid tapab.

Eestis on tulevalt seadusest prügi sorteerimine kohustuslik, selle kogumist korraldavad omavalitsused ning  tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka koolides. Ometigi on info selle kohta puudulik ja motivatsioon jäätmeid sorteerida tihtipeale madal. On levinud ka müüdid, et prügi sorteerimine pole vajalik, sest niikuinii pannakse prügiautos lõpuks kõik omavahel kokku ja sellest pole mingit kasu. Aga kas sa teadsid, et sorteerides biolagunevat prügi (toidujäätmed) saad aidata kaasa kasvuhoonegaasi vähendamisele? Või, et korrektselt sorteeritud vanadest plekkpurkidest saab teha autoosi, konteinereid ja tööriistu? Või et sinu vanadest ajakirjadest ja joonistustpaberist tehakse uusi vihikuid, ajalehti või munakarpe?

Milliseid jäätmeid sorteerida ja miks?

Prügi sorteerimine on jaotatud erinevatesse liikidesse nagu pakendijäätmed, papp ja paber, segaolmejäätmed, klaas ja biolagunevad jäätmed.

Pakendijäätmete liiki kuuluvad näiteks piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilest kotid, šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid. Ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud, puhas papp ja paber kuuluvad papp ja paber liigi alla.

Biolagunevateks jäätmeteks on aga puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid ning aia- ja pargijäätmed, nagu lehed, väiksemad taimed, äranärtsinud lilled jms.

Segaolmejäätmed on määrdunud ja katkised riided ning jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk jms.

Jäätmete sorteerimine on oluline selleks, et anda võimalus jäätmeringlusele ehk taaskasutusele. Näiteks biolagunevatest jäätmetest saab head komposti taimedele. Klaasist, peamiselt klaaspudelitest, tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kause ja muid klaasist tooteid. Vanapaberist saab teha näiteks uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit ja palju muud. Plekkpurkidest tehakse uusi purke, autoosi, ehitusdetaile, kruve ja mutreid, torusid, konteinereid, aedu ja tööriistu.

Selleks, et jäätmed ringlusse võtta, on oluline nende kvaliteet. Kvaliteetse materjali ringlussevõtuks on vajalik jäätmeid liikida kaupa eraldi koguda. Arusaam, et prügilas kõik kokku pannakse õnneks siiski ei kehti. Prügilates sorteeritakse klaas, papp ja pakend tegelikult veel lausa materjali liikide järgi ära (polüetüleen, polüpropüleen jne). Üldiselt müüakse need omakorda tehastele edasi, kelle jaoks pole see enam jääde vaid toormaterjal. Biojäätmete saatus oleneb tihtipeale küll prügila operaatorist- see kas põletatakse või läheb kompostimisse. Kuid selleks, et kvaliteetseid prügijääke, mida taaskasutada oleks rohkem (ja isegi enamuses), tuleks olmejäätmetest eraldada biolagunevad jäätmed, et need taaskasutusprotsessi ei rikuks.

Hoia biolagunev prügi eraldi – vähem haisu sinu kodus ja vähem kasvuhoonegaasi looduses

Pannes toidujäätmed (biojäätmed) kokku segaolmejäätmetega, muudavad biojäätmed nende taaskasutuse väga raskeks. Sorteerimata jäätmed põhjustavad prügilas aga metaani, millel on oma osa kasvuhoone efekti tekkimises. Kui inimene kodus prügi ei sorteeri ja hoiab biolagunevaid jäätmeid koos muu prügiga ühes tavalises ämbris, kuhu õhk ligi ei pääse, hakkab biojääde olmeprügi vahel mädanema, kõdunema ja haisema. Nii tuleb prügikasti ka väga tihti tühjendada.

Biolaguneva prügi alla liigituvad kõik jäätmed, mis toidust tekivad ja lisaks ka äranärtsinud lilled. Sorteerides biojäätmeid eraldi õhku läbi laskvasse anumasse, milles on komposteeritav kott, pääseb õhk biojäätmele ligi ning kuivatab jäätmeid. See annab võimaluse prügi sorteerida ja taaskasutada ning lisaks aitab vähendada kasvuhoonegaaside teket. Ja mis peamine – toidujäätmete kogumine on haisuvaba. Ja kui varem tuli prügikasti välja viia näiteks ülepäeva, siis sellist lahendust kasutades peaks seda tegema kord nädalas.  Üldiselt on need prügikorvid lisaks haisuvabadusele ka viisaka välimusega, seega võib seda kodus paigutada ükskõik kuhu- aknalauale, kappi või mujale.

Võib ju küsida, mida me jäätmete liigiti kogumisega võidame? Lihtne ja selge vastus on – puhtam keskkond. Igast tootest saab kunagi prügi (jääde) ja jäätmeks muutunud toote asendavad inimesed uue tootega. Samas enamiku asjade tootmisel on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat. Nii jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem. Oluline on olla eriti tähelepanelik ohtlike jäätmete osas. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete korral.

Loomulikult on oluline üle vaadata ka oma igapäevased tarbimis- ja käitumisharjumused – kas ikka on vaja osta uusi kasutuid asju või pakendada poes kõiki tooteid kilekotti. Ja lisada üks väike heategu – prügi sorteerimine – oma igapäeva. Sest väikestest muutustest algavad suured muutused.

*Eestis on olmejäätmete ringlussevõtt püsinud viimastel aastatel 30% kandis. Oleme aga olukorras, kus peame saavutama kogu Euroopas kokku lepitud olmejäätmete ringlussevõtu järgmiseks aastaks 50% ning sealt edasi üha rohkem, jõudes aastaks 2035 lausa 65%-ni.
*Eestis põletatakse hetkel enamik olmejäätmeid energiakasutuseks, kuid järjest enam kasutatakse ka näiteks biojäätmete puhul kompostimismeetodit.

Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.

Skip to content