Söömishäire: miks valida väljapääs?

Lisbethi kogemus seoses söömishäiretega (nimi muudetud)

,,Mil gümnaasiumi astusin, mattusin kohustuste alla: pikad koolipäevad, trenn, töö. Viimaks hakkasin enda väärtust seostama saavutustega […] Ma ei suutnud enam piinava ärevuse, süveneva alaväärsuskompleksi ja maniakaalse saavutusvajadusega üksi hakkama saada. Vaja oli toimetulekumehhanismi – alateadlikult osutus valituks söömishäire.

Olla kõhn sai mu vaieldamatuks prioriteediks ja kõik muu oli teisejärguline. Enne magamaminekut vahtisin voodis söögivideoid ja ekslesin mööda pilte alakaalulistest modellidest. Anoreksia röövis salamisi minult minu salaunistused ja ambitsioonid: maailmavallutamise asemele kerkis soov kaalunumbrit veel alla tirida. Ja viimaks olin jalgel kummitus – passiivne, tuim ja tüdinud elust.

Ja nagu on inimesel olemas ‘’tolerants’’ või ‘’taluvus’’, kus keha õpib nt mürgist ainet käitlema ja lõpuks sellega ka harjub, harjusin mina enda toimetulekumehhanismiga. Kaalukaotus ei pakkunud enam leevendust, ei ärevusest ega stressist. Ja nii vahetasin ma enda söömishäire välja: anoreksiast sai kompulsiivne söömishäire ja buliimia.’’

Kui sisestada Google’isse otsingusõna ‘’söömishäire’’, leiab hulga informatiivset materjali, nagu ‘’Buliimia tunnusmärgid’’ või ‘’Kust saada söömishäire korral abi?’’ Ja ehkki on seesugune teave elementaarne, jätab see paraku tõenäoliselt söömishäire all kannatava indiviidi külmaks. Tõsiasi, et buliimia võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme ja et vajadusel abistab psühholoog, on teada – ilmselt iga söömishäire või häiritud toitumise all kannatav noor mõistab, et söömishäire on ohtlik ja et tuleks otsida abi. ‘’Get some help’’ loosungit vahendavad nii kool, meedia, sõbrad kui pere. Ometi leidis hiljutine uuring, et vaid 20% söömishäiretega teismelistest otsivad meditsiinitöötajalt abi (1). Võib ju küsida ‘’Miks?’’ Paraku pole aga sellele küsimusele ühtset vastust. Arvatavasti on tollele küsimusele vastata nii keeruline, et kõige kergem on lihtsalt tõdeda: ‘’Ma ei tea’’.

Ülevaade söömishäiretest

Toitumine.ee defineerib söömishäireid: ‘’Anoreksia, buliimia, ortoreksia, liigsöömishäire, kompulsiivne ületreenimine ning nende kõikvõimalikud kombinatsioonid on kõik psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega.’’ Üheks söömishäirete põhiteguriks on madal enesehinnang, samuti kalduvus enda tundeid ja emotsioone alla suruda.

Enamasti kaasneb söömishäiretega tugev paaniline hirm kehakaalu tõusu ees. Kaalunumbrit püüakse langetada/säilitada, kasutades äärmuslikke viise. Allpool on taaskord välja toodud Toitumine.ee ülevaade peamistest söömishäiretest.

Anoreksia – Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Põhisümptom on soov võimalikult saledaks saada, kinnisidee kohaselt ollakse mistahes kehakaalu juures ülekaaluline.

Füüsilised tagajärjed – Pikaajaline nälgimine toob kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, külmatunde ja katkeda võib ka menstruaaltsükkel. Anoreksia võib tuua kaasa soolte haavandeid, maohaavu, tõsiseid südame, neerude- ja maksakahjustusi. Ühtlasi kaasnevad peapööritus, minestus ja peavalud, luude hõrenemine, aneemia ja viljatus.

Buliimia – Buliimia leiab algust söömise piiramise kujul, millele võib eelneda anoreksia. Buliimikutel keerlevad mõtted alatihti toidu ümber. Toimub kontrolli kadumine ja impulsiivne ülesöömine, mille tulemusel tekib tugev süütunne ja hirm kaalutõusu üle. Tarbitud kaloritest ja suurest kogusest söögist püütakse lahti saada kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid.

Füüsilised tagajärjed – Buliimikute hambad on tavaliselt kehvas seisukorras, samuti esineb igemehaigusi, suuhaavandeid. Tõenäoliselt tekib mineraalainete puudus. Samuti on sagedased maksa- ja neerukahjustused, probleemid söögitoruga, menstruatsioonihäired.

Kompulsiivne ülesöömishäire – Kompulsiivne ülesöömishäire, inglise keeles binge eating disorder (BED) on kontrollimatu ülesöömine, pealesundiv söömishäire. Kompulsiivset ülesöömist iseloomustab kiire, füüsilise ebamugavustundeni söömine. Ühtlasi süüakse ka siis, kui kõht pole tühi ja peale ‘’binge’imist’’ esineb süütunnet, tülgastust, masendust.

Füüsilised tagajärjed – Tõenäoliselt esineb liigesevalusid, seedehäireid. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tihti ülekaalulised, mistõttu võivad tekkida eluviisihaigused: II tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrge kolesteroolitase, hingamisraskused, pahaloomulised kasvajad. (2)

Miks tahta terveneda?

Nagu sissejuhatuses sai mainitud, leiab internetist hulgaliselt informatsiooni söömishäirete kohta, ent oluline pole niivõrd ‘’Kust saada abi?’’, vaid just ‘’Miks saada abi?’’.

The Meadow’s Ranchi artikkel rõhutab, et söömishäire võib olla tihedalt põimitud identiteeti – söömishäired tekivad enamasti varases teismeeas, mil toimub intensiivne identiteediloome: nii hiilibki sisse söömishäire. Võib tunduda, et piirata kaloreid või neist ebatervislikult viisil vabaneda aitab eluga toime tulla või säilitada ‘’vormi’’.

Tihtilugu tõdevad söömishäirete all kannatavad indiviidid, et nad lihtsalt ei suuda lõpetada, isegi kui tahaks. Ja lasta lahti osast enda identiteedist, võibolla ainsa pääseteena näivast söömishäirest, mis kaitseb ärevuse, depressiooni kui ka stressi eest, näibki tõenäoliselt puhtvõimatu ja hirmutav. Mis siis aitaks? Piisavalt raudne põhjus ehk ajend, tahe paraneda, leida motivatsioon enda elu tagasi võita. Ja tugev põhjus võib olla nagu hästipakitud seljakott, mis matkajat uuel tundmatul teel vajadusel kosutab ja kaitseb. Ehkki ei vali mitte keegi endale söömishäiret, saab igaüks valida tervenemise.

Allpool on toodud mõned küsimused, mis aitavad heita sügavama pilgu enesesse, ehk lausa võtta ette rännak tervenemise radadele.

Mõtle ajale, mil sul veel söömishäiret polnud. Mida enim igatsed?
Mis on kõige väärtuslikum, mille oled söömishäirele kaotanud? Kas see teeb sind kurvaks?
Kui anoreksia, buliimia jm on sinu sõber, miks suhtub ta sinusse nii kehvasti?
Kas sina kontrollid enda elu, mõttemaailma või on võimust võtnud söömishäire?
Mille nimel võitled? Mille nimel ma nii kiivalt kaitsed mürgist osa enda identiteedist?
Mida on söömishäire sulle andnud? Kas see on kõike kaotatut väärt?
Kes või mis ütleb sulle, et ‘’ma ei suuda’’ ja miks sa nii arvad? Kas oled proovinud?
Kas söömishäire on varastanud sinult sinu unistused? Kas oled midagi olulist tegemata jätnud?
Mis on su praegune eesmärk? Kuhu ihkad välja jõuda ja kas see käib kokku sinu kunagiste unistustega, unistustega enne söömishäiret?

Kuidas end ahelatest vabastada?

Motivatsiooni võib olla keeruline leida ja kui üksinda on too liiga suur ettevõtmine, võib poolel teel vastu tulla psühholoog või nõustaja. Tähtis on vaid astuda esimene samm. Kust leida abi?

Hulga informatsiooni nõustajate / söömishäirete / inimeste kogemuste kohta leiab leheküljelt https://peaasi.ee/ või https://peaasi.ee/soomishaired/.

Peaasi leheüljel seisab kirjas: ‘’Sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus? Sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda? Kirjuta Peaasi.ee e-nõustajatele! Nõustajad on kogemustega vaimse tervise spetsialistid ja vastavad kolme kuni kuue päeva jooksul. Vastus tuleb Sinu e-postile ning portaalis avalikult ei ilmu. Selleks, et saaksid meilt kindlasti vastuse, kontrolli üle, et e-posti aadress oleks õige. Konfidentsiaalsuse põhimõtetes lähtume Eesti seadusandlusest. Nõustamise eest tasu ei küsita’’ (3)

Artikli allikad:

Artikkel on avaldatud 2022. aastal