fbpx

Sinu koolis ei ole õpilasesindust? Loo ise!

Koolis on õpilasesinduse tegevusega alustamine küllaltki lihtne, kui õpilastele on selle loomisel toeks huvijuht ja ka juhtkond. Kõige olulisem on koondada aktiivsete õpilaste seltskond, kes on täis töötahet ja motivatsiooni ning kellel on palju ideid ja mõtteid, kuidas koolielu paremaks muuta.

Igal õpilasel on õigus kokku kutsuda ja luua koolis õpilasesindus. Seda toetab igati põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille § 60 sätestab, et kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seadusealusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi ehk luua ja valida õpilasesindus.

Kui on loodud ja valitud õpilasesindus, on edasised sammud järgmised:

  1. Õpilasesinduse põhimääruse koostamine. Koostöös juhtkonnaga on vajalik koostada õpilasesinduse põhimäärus, mis paneb paika õpilasesinduse töö põhimõtted.
  2. Juhatuse valimine. Tuleb valida õpilasesinduse juhatus, kuhu kuuluvad president ja teised juhatuse liikmed (nt sekretär, kultuuri-, spordi-, meediatoimkondade juhid jt). Enamasti valitakse juhatuse liikmed avaliku hääletuse teel.
  3. Liikmeskonna moodustamine. Edasi tuleb moodustada liikmeskond ehk kaasata tegevusse õpilasi, kes on lihtliikmed ning alustada tegevustega. Lihtliikmed valitakse samuti kas avaliku hääletuse või klassisisese hääletuse kaudu.
  4. Hakake tegutsema. Edu ja õnnestumise tegutsemisel tagab hea koostöö. Õpilasesinduse tegevus seisneb suuresti õpilaste esindamises ja koostöös juhtkonna, õpetajate ja teiste koostööpartneritega.

Hea koostöö aluseks on aktiivne suhtlemine ja oma mõtete jagamine võimalikult paljude koolipere liikmetega ehk oluline on olla pidevalt ühenduses õpilaste, juhtkonna ja teiste koolis olevate huvigruppidega. See on oluline, et kõik osapooled teaksid, mida tehakse ja mis toimub ning seejärel tekib enamasti hästi töötav koolidemokraatia.

Kui kogu koolipere on õpilasesinduse tegemistega ja ideedega kursis, siis ei tohiks tekkida raskusi oma ideid, mõtted ja soove ka ellu viia. Alati kõik ei õnnestu, kuid see ei ole koht allaandmiseks, vaid edasi pingutamiseks, kuni asi õnnestub.

Artikli on koostanud Eesti Õpilasesinduste Liit.

Skip to content