fbpx

Rõõmus meel ja enesearendamine viivad ka tööelus kaugemale

Töötukassa juhtivkarjäärispetsialist Kaja Ainsalu kirjutab, kuidas õnnelikumad ja positiivsemad inimesed on ka tööelus edukamad ning kuidas mängib selles rolli ka raamatute lugemine.

Edukus tööl ei tee inimest õnnelikuks, vaid vastupidi – õnnelikud inimesed on tööl edukamad. Tuntud teadlase Sonja Lyubomirsky sõnul tuleneb õnnelikolemine sellest, kuidas me mõtleme ning kuidas mõtlemine avaldab mõju tööle, mida me teeme.

Rõõmus meel aitab kaasa heale töösooritusele ja hea töösooritus tekitab omakorda rõõmsa enesetunde – nende toime on vastastikune. Positiivse häälestatusega töötajad saavutavad ka organisatsiooni vaatevinklist paremaid tulemusi:

  • Õnnelikumad töötajad aitavad oma kaastöötajaid ja kliente suurema rõõmuga ning saavad ka ise kolleegide ja ülemuste poolt rohkem toetust.
  • Õnnelikumad inimesed kogevad vähem läbipõlemist, puuduvad vähem töölt ning tulevad kergemini toime organisatsioonis asetleidvate muudatustega.

Ja kui nad ka peaks töö kaotama, siis on nad vähem aega töötud kui nende vähempositiivsed liigikaaslased, sest positiivsed inimesed saavad suurema tõenäosusega kutse ka järgmisteks kohtumisteks, mis omakorda suurendab tööle saamise võimalusi.

Lugemise kaudu targemaks ja endast teadlikumaks

Need, kes loevad, tunnevad suuremat rahulolu ja õnnetunnet oma elus ja neil on paremad suhted teiste inimestega. Samuti võivad raamatulood olla tihti ajendiks, mis panevad inimesi oma elu muutma, võtma ette väljakutseid, lõpetama halva suhte või alustama uue tööga. Lisaks sellele, et raamatute lugemine teeb meid kompetentsemaks ja õnnelikumaks, on leitud, et lugemine võib aidata kaasa meie isiksuse kasvamisele.

  • On leitud, et ilukirjanduse lugejate empaatia võib lugemise mõjul suureneda. Empaatia on piltlikult öeldes “võime astuda kellegi teise kingadesse” ja soov püüda kogeda teise inimese poolt läbielatut. Paika ei pea fakt, et empaatilised inimesed loevad rohkem, vaid see, et lugemise kaudu inimeste empaatiavõime kasvab.
  • Tekste enda jaoks mõistetavaks töödeldes saame me ka oma sisekõne abil iseendaga rääkida ning seeläbi mõistame paremini oma tundeid ja mõtteid ning saame endast parema pildi – boonusena tõuseb meie enesehinnang.
  • Suur lugemus peegeldab reeglina ka avaraid teadmisi. Biograafiad aitavad meil õppida teiste vigadest. Meil on võimalus vaadelda, kuidas loo kangelane olukordi lahendab – iga inimese tegutsemisviis on unikaalne. Ja hea on teada fakti, et see lugu on ka päriselt juhtunud.
  • Ulme- ja fantaasiakirjandust lugedes hakatakse rohkem mõtlema out-of-the-box võtmes. Mitmed asjad, mida me tänapäeval kasutame, on kunagi kuulunud sci-fi raamatutesse ja saanud seejärel mõne aja pärast reaalsuseks – näiteks allveelaevad, milles kirjutas Jules Verne, krediitkaardid (Edward Bellamy), internet (William Gibson) ja antidepressandid (Aldous Huxley).
  • Hea sõnaosavus ja rikkalik sõnavara on oskused, mis aitavad inimest elus edasi ka tööalaselt. On leitud, et olemas on seos juhtimisedukuse ja ulatusliku sõnavara vahel. Juhid loevad keskmisest enam – 4-5 raamatut kuus ning nende lektüür ei piirdu ainult erialakirjandusega. On leitud ka seos tudengite hea keelekasutuse ja hilisema suurema sissetuleku vahel.

Rohkem saad karjäärinõustamise kohta lugeda artiklist “Kuidas leida oma tee? Appi tulevad töötukassa karjäärispetsialistid?

Artikli kirjutas Kaja Ainsalu, Töötukassa juhtivkarjäärispetsialist.

Skip to content