fbpx

Ravimisõltuvus ehk päästerõngas varitsev oht

Elus tuleb ikka ette, et inimesel on pingeid ja muresid järsku nii palju, et tundub, et enam ei jaksa. Oma probleemide ja nendega kaasnevate tunnetega toimetulekuks palutakse arstil rahustid välja kirjutada. Tõsi, enesetunne paraneb kiiresti, kuid kuna ravim probleeme paraku kaotada ei suuda, jätkub ka nende tarbimine. Kuni lõpuks, ühel päeval märgatakse, et ravimist ollakse sõltuvusse sattunud, ilma selleta justkui ei saagi.

Mis on ravimisõltuvus?

Ravimisõltuvuse näol on tegu tugeva sõltuvusega. Esimeseks ohumärgiks on, kui arsti väljakirjutatud ravimi võtmist jätkatakse ka siis kui seda enam ei soovita, annused suurenevad, tarvituskorrad tihenevad ning seda on raske lõpetada. Sõltuvust tuleb kahtlustada ka siis kui ravimi tarvitamise lõpetamisel tekivad nn ärajäämanähud: ärevus, närvilisus, unehäired, südame kloppimine jne. Sõltuvust tekitavate ravimite hulka loetakse tugevad valuvaigistid, rahustid, uinutid, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravis kasutatavad ravimid. 

Ravimisõltuvus on kliiniliselt diagnoositav seisund ja kahtluse puhul tuleks esimese sammuna pöörduda psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule. Ise ravimite tarvitamise lõpetamine võib tuua kaasa rasked võõrutusnähud. Võõrutusnähte on nii psüühhilisi kui füüsilisi.

  • Psüühilised võõrutusnähud: ärevus, ärrituvus, rahutus, unehäired, paanika, hirmud, norutunne, väsimus, nõrkus, keskendumis- ja mäluhäired, kartlikkus jm.
  • Kehalised võõrutusnähud: värinad, krambid, higistamine, südamekloppimine, isutus, iiveldus, pea- ja lihasvalud, ülitundlikkus, kõhuvaevused, koordinatsioonihäired.

Kuidas sõltuvus tekib?

Sõltuvuse näol on tegu bio-psühho-sotsiaalse haigusega, mis tähendab, et selle väljakujunemisel mängivad rolli nii bioloogilised (geneetilised), psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tegurid. Kel on juba üks sõltuvus, peaks olema ettevaatlik: ükskõik millise sõltuvuse olemasolu näitab, et inimesel on suurem vastuvõtlikkus kõigile sõltuvustele. Seega on kerged kujunema ka teised sõltuvused. Sõltuvusse võib sattuda millest iganes. Eestis on kõige levinuimad alkoholi- ja tubakasõltuvus, viimastel aastatel on kasvanud narkosõltlaste hulk ja ka ravimisõltuvus puudutab üha rohkemaid. Kusjuures mõjutavad sõltuvuste rohkust ka ühiskondlikud olud – mida ebastabiilsem ühiskond on, seda rohkem esineb sõltuvusi.

Ravimisõltuvus jääb tihti varjule

Ravimisõltuvust ei kajastu eriti statistikas, sest suur osa sõltlastest ei pöördu arsti poole. Ravimisõltuvust levib aga rohkelt narkomaanide seas, nimelt tarvitab neist 10-15% ka suurtes kogustes rahusteid. Võrreldes alkoholismi ja narkomaaniaga pole ravimisõltuvus sotsiaalselt nii ohtlik, ravimisõltlasel pole ohtu asotsiaalseks muutuda. Kuna ravimisõltlased ei pruugi üldiselt suuri annuseid, siis ei muuda päevas võetud 2-3 tabletti nende isiksust. Ravimisõltuvus on eelkõige ebamugav sõltlasele endale: ta ei saa ilma tabletita kusagil olla ning organism peab pidevalt mürgi all töötama. Kusjuures võivad suured kogused mõjutada ajutegevust.

Sõltuvusest vabanemine

Erinevalt alkoholi tarvitamise lõpetamisest võib ravimite tarvitamise lõpetamine toimuda järk-järgult. Seda eelkõige kui on tarvitatud suuri koguseid, soovituslik on annust vaikselt vähendada, nii on vaevused kergemad. 

Kui aga on tegu väikese kogusega, pole midagi vähendada ning tarvitamine tuleb lõpetada ühe ropsuga ja oodata kuni organism uue olukorraga harjub. Võõrutamiseks tuleks võtta rahulikum eluperiood, stressiolukorras on tagasilöögid kerged tulema.

Kuna sõltuvusest on vaid oma tahtejõu toel väga keeruline lahti saada, oleks hea seda teha arsti nõuannete järgi, lisaks oleks hea käia samal aja psühhoteraapias, et motivatsioon püsiks. Psühhoteraapia aitab ka tegeleda probleemidega, mille tõttu ravimite võtmist üldse alustati.

Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp. 

Skip to content