Rahaasjade planeerimine – kuidas rahaasjad kontrolli alla saada?

Mõtle sellele, mis on sinu jaoks rahalises mõttes oluline ning mida sa sooviksid saavutada.

  • Kas sa tahad koguda raha mõne eesmärgi täitmiseks, näiteks mõne eseme soetamiseks, reisimiseks või esimese kodu sissemakseks?
  • Kas sinu jaoks on oluline säästupuhvri olemasolu?
  • Või soovid sa koguda raha hoopiski investeerimiseks?

Kuid alustama peab algusest – kui sul veel ei ole ülevaadet oma rahaasjadest, siis võiks esimeseks eesmärgiks olla ülevaate saamine oma tuludest ja kuludest ning leida võimalusi säästmiseks.

1. Alusta eelarve koostamisega. Kui sa kirjutad üles kõik oma sissetulekud ja väljaminekud, siis näed, millele ja kui palju raha kulub ning kas leidub ka kulutusi, milleta saaks hakkama. Eelarvet saad pidada ja eesmärke seada näiteks Minuraha.ee tarbijaveebis. Samas võib eelarvet pidada ka lihtsalt Exceli tabelist või kasutades eelarvete loomiseks loodud app’e – leia lihtsalt viis, mis sulle enim sobib.


Kui detailne ülevaade oma tuludest ja kuludest ja rahalisest olukorrast on olemas, siis tasub mõelda juba järgmise eesmärkide seadmise peale.


2. Vähenda kulutusi. Mõtle oma tarbimisharjumustele ning sellele, kuhu su raha kulub. Näiteks, kas sa käid igapäevaselt kohvikus lõunat söömas või ostad poest pudelivee kaasa? Kindlasti on mitmeid kulutusi, mida annab piirata. Lisaks oma tarbimisharjumustele kriitilise pilgu heitmisele vaata üle oma teenuste lepingud, alustades näiteks telefonioperaatorist. Vahel oleme harjumusest jäänud oma kauaaegse teenusepakkuja kliendiks, kuigi võib-olla on olemas uued sobivamad teenused ning võib-olla polegi mõnda teenust enam vaja.

3. Alusta säästmist. Kuigi soovitatakse säästa vähemalt 5–10% oma igakuisest netosissetulekust, polegi ehk säästmise alustamisel niivõrd oluline, kui palju sa kõrvale paned – peaasi on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine. Kui palju sa igakuiselt raha kõrvale suudaksid panna, aitab välja selgitada ikkagi eelarve pidamine. Kuid siiski sea endale eesmärgid, sest säästmine on kergem kui tead, mille poole püüelda!


Hädavajalik hädareserv või südamerahu fond

Eesmärkide seas peaks kindlasti olema ka hädareservi kogumine ootamatuste jaoks. Selle kohta, kui suur hädareserv peaks olema, on väga erinevaid arvamusi, kuid üldiselt võiks olla kõrvale pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev summa. Kuna meie kulutused on ajas muutuvad, siis on vaja ka hädareservi suurus aeg-ajalt üle vaadata!


4. Alustan investeerimist. Aasta alguses rahalisi eesmärke seades võiks mõelda ka pikema aja peale ette kui äsja alanud aasta. Kui säästmine on pigem lühiajaline raha kogumine, siis investeerimine on pikaajaline tegevus ja selle puhul tahetakse teenida oma raha arvel täiendavat tulu. Raha, mida investeerida, tekib aga üldjuhul säästes. Kuid kindlasti peaksid arvestama, et investeeriksid raha, mida sul lähema paari-kolme aasta jooksul tingimata vaja ei lähe. Enne raha paigutamisega alustamist tutvu investeerimise põhitõdedega, samuti analüüsi, kui palju sul on kas ühekordselt või igakuiselt võimalik investeerida.


KOKKUVÕTTEKS – 4 sammu rahaasjade kontrolli alla saamiseks:

  1. Alustan isikliku eelarve koostamisega, et oleks rahaasjadest ülevaade!
  2. Vaatan üle oma teenustelepingud, alustades telefonioperaatorist ja lõpetades näiteks pangalepingutega. Küsi parimat pakkumist!
  3. Alustan säästmisega – panen esialgu kõrvale nii palju kui võimalik! Säästmine tähendab ka aga kulude kokku hoidmist.
  4. Kui juba säästan, siis suurendan igakuist säästmiseks mõeldud summat.

 

Koostatud Minuraha.ee allikatel

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus