fbpx

Mondo ja õiglane kaubandus: Maailm muutub iga ostuga!

Eestimaise eelistamine on parim, kuid paljusid igapäevaseid tooteid ei saa toota Eesti toorainest. Kohv, tee, kakao, troopiline värske ja kuivatatud puuvili, riis ja kinoa, pähklid, suhkur, maitsetaimed, vürtsid, puuvill, vein, lilled ja taimed, õlid ja seemned tulevad peamiselt arenguriikidest. Ostes kaugel toodetud toitu, ei saa me taluniku ja tootjaga otse suhelda ega uurida tootmise kohta. Nii võib juhtuda, et ostame kogemata midagi, mis on toodetud keskkonnavaenulikult või kasutades orjatööd. Kaugel toimunud tootmine ei tohiks aga olla mittehoolimise põhjuseks ja meie poolt tarbitava toidu tootjad on võrdselt olulised, sõltumata sellest, kas nad asuvad Eestis, Ecuadoris, Indias või Ghanas. Kuna me tarbime sealsete väiketootjate ja talunike kaupa, siis on meil ka kohustus seista nende õiguste ja inimväärse elu eest.

Iga inimene saab paari väikese liigutusega muuta maailma õiglasemaks

Hoolimine ei ole keeruline ja iga inimene saab paari väikese liigutusega muuta maailma õiglasemaks. Maailmas on olemas tootmis- ja tarnesüsteeme, mis ei tooda ebavõrdsust, majandusmudeleid, mis aitavad vähendada vaesust ning inimesi, kes seda juba teevad. Sellise süsteemide abil toodetud kaupa tarbides saamegi anda oma panuse. Piisab oma ostude ülevaatamisest: alati eelista kohalikku, kuid ostes midagi, mis tuleb arenguriigist pärit toorainest, soovitame hooliva ja hea valiku tegemiseks otsida toodetelt õiglase kaubanduse märgiseid.

Targad märgised

Tuntuim märgis on Fairtrade. Soome MTÜ Finnwatch’i poolt avaldatud raporti kohaselt, mis võrdles Soomes tegutsevate ettevõtete poolt kasutatavaid erinevaid sotsiaalse vastutustundlikkuse sertifitseerimis- ja auditeerimisprogramme, on just Fairtrade kõige usaldusväärsem. Eestis on meil pikk maa minna – 2016.a tehtud uuringu kohaselt tunneb märgist ainult 18% vastanutest ja praegu ostab praegu ainult 11% inimestest võimalusel vähemalt mõnes tooterühmas õiglase kaubanduse märgisega tooteid.

 

Pilt: Mondo

    Tootel olev Fairtrade’i märgis ütleb tarbijale, et selle toote eest on arengumaa talunik saanud hinda, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut, istanduste ja tootmisühistute töölised on saanud inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes, tootmisprotsessis on keelatud orja- ja lapstööjõu kasutamine, lisaks miinimumhinnale on tootmisega seotud inimesed saanud lisatasu, mida kasutatakse nende kogukonna arendamiseks  (nt koolid, haiglad, tänavavalgustus jms) ning tootmisel on lähtutud keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Kontrollimine on tarbija eest tehtud.

    Lääneriikides toodetud toorainele pole sellist süsteemi vaja ja seepärast ei saa lääneriikide toorainest tehtud tootel (nt piim, liha, muna) ka õiglase kaubanduse märgiseid olla ja me ei kutsu seda õiglaseks kaubanduseks. Sellist asja nagu Fairtrade’i piim või muna ei ole olemas.  Need märgised on ainult sellistel toodetel, mis on tehtud arenguriikidest pärit toorainest. Mõnel Eesti tootel on märgised, sest need on toodetud omakorda juba sertifitseeritud toorainest. Nii on Fairtrade’i märgis Loodusväe mahenäksidel ja Friends’ Textile’i meestesokkidel.

    Lisaks Fairtrade märgisele on olemas ka Ecocert Fair Trade, Fair for Life, Fair Trade USA, Naturland Fair, World Fair Trade Organisation Ja Organic Fair Trade. Loe märgiste kohta ülevaadet siit.

    Kas arvad, et see üks ost ei aita niikuinii?

    Arvestades, kui palju puuvilju, kohvi, teed või suhkrut üks pere 10 aasta jooksul tarbib, on see tegelikult väga suur panus. Näiteks imporditi  Eestisse 2017. aastal keskmiselt 14,9 kg banaane inimese kohta. ehk siis kokku ligikaudu 21 miljonit kilo banaane! Kui need oleksid kasvõi osaliselt õiglase kaubanduse süsteemi toodud, oleks panus olnud märkimisväärne. Kutsudes ka kolleege ja sõpru eelistama õiglaseid kaupu, mõju ainult suureneb. Fairtrade’i toodete käive oli 2016.a tänu teadlikele tarbijatele 7,88 miljardit eurot.

    Mida igaüks saab teha?

    • Kasuta kodus, tööl ja üritustel alati õiglase kaubanduse märgistega kohvi, teed, suhkrut, kakaod, šokolaadi või muid maiustusi. Need tooted on saadaval ja nad pole kallimad.
    • Küsi ja vajadusel nõua poest ja söögikohtadest just selliseid tooteid. Meie oleme seda teinud ja seni pole keegi, vaatamata algsele imestusele, jätnud need tooted pakkumata.
    • Näita, et sa seda teed – pane oma kohvi, tee ja suhkru kõrvale õiglase kaubanduse märgised ja rõhuta seda oma külalistele, liikmeele ja partneritele. Siis saavad nemad sellest omakorda inspiratsiooni.

    Paljud Eesti ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad ja müüvad õiglase kaubanduse märgistega tooteid. Neid tooteid on saada paljudes Eesti poodides, nagu Biomarket, Chocolala, Comarket, Ehe mood, Kaubamaja, Konsum, Looduspere, Mahemarket, Marks&Spencer, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Solaris toidupood, Stockmanni kaubamaja toiduosakond, STEP-UP Tartus, Tassike armastust Otepääl ja Zuzu. Tehes koos, näitame eeskuju ning suurendame õiglaselt toodetud toidu käivet. Siis muutuvad nad ka odavamaks ja valik poodides suureneb. Vastutustundlik tarbimine muutub käitumise osaks, tavaliseks ja harjumuspäraseks nagu on tänapäeval kodanikuühendused, vabatahtlikud, ratastooli kaldteed, loomade varjupaigad või prügi korjamine.

    Mondo on kujundanud õiglase kaubanduse sõbra märgise. Seda tunnustust võib taotleda iga organisatsioon, kool, kohvik, pood või kollektiiv, kes soovib näidata hoolivat suhtumist, tarbib vastutustundlikult või müüb õiglaselt toodetud tooteid.

    Artikli on kirjutanud MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd.

     

    Skip to content