fbpx

Mona Lisa kogemuslugu: ära kaota endasse usku, sest ainult sina oled see, kes päriselt endasse uskuda saab

Täna oleme teinud loo Mona Lisa Evestusega, kes on elustiili blogija ning räägib ka enda blogis eesmärkide seadmisest.  Räägi veidi endast Olen 21-aastane Võrumaalt pärit täitsa tavaline tüdruk. Armastan hirmsasti kirjutamist ja üsna tihti avastan end ka raamatukaante vahelt. Kui mul on käsil mõni eriti hea raamat, on raske seda käest panna. Seega on lugemine minu pisike kirg. Elukutselt olen õppinud juuksuriks, kuid töötan peale selle veel ka postikullerina, mistõttu on minu elu suhteliselt vaheldusrikas.  Miks sa alustasid blogimisega? Blogimisega alustasin 2017.a sügisel, mil olime just elukaaslasega Tartusse kolinud. Selline asjade käik, st oma blogi avamine, tundus sel hetkel lihtsalt õige. Ma teadsin, et minus on alati peidus olnud vaieldamatu soov kirjutada, mistõttu ma ühel hetkel endale ka tunnistasin, et blogi oleks ju lahe. Mingis mõttes oli see pisike unistus, mis minus lapsest saati küpsenud oli.  Mida annab sulle enda loo jagamine blogis? Ma tunnen, et ma lasen ennast vabaks. Ma ei ole kunagi olnud selline inimene, kes mingeid kirjatükke ette planeeriks, ideed ja mõtted paberile kirja paneks ja alles siis kogu teksti kokku kirjutan. Juba kooli ajal ei olnud ma selline. Mulle meeldis kirjutada alati otse ja ausalt, ja ma naudin seda tänase päevani. Blogi on selliseks kirjutamisviisiks ideaalne. Ma armastan seda tunnet, et ma saan kirjutada oma mõtted jooksvalt lahti. See tunne, et ma kaon ära kusagile oma maailma, kus ma tunnen ennast vabalt ja päris iseendana.  Millest saad sa inspiratsiooni? Elu hetkedest ja mind ümbritsevatest inimestest.  Millised on olnud sinu suurimad katsumused? Kuidas oled nendest üle saanud? Ma ei oska midagi konkreetset välja tuua, sest ma hoian endas suhtumist, et asjad juhtuvad põhjusega. Võib-olla seetõttu ei ole ma mõtestanud elu raskemaid hetki katsumusteks. Need lihtsalt on osa meie kõigi elust. Aga eks ikka on raskemaid hetki, sest see on päris elu. Tavaliselt sellistes olukordades aitab positiivne mõtlemine ja enda kiitmine. Isegi siis, kui ma tunnen, et ma olen milleski läbi kukkunud, siis ma tean, et ma olin ju tubli. Igas päevas on oma võlu.  Kas sul on olnud ebaõnnestumisi? Muidugi on, kahtlemata. Aga need on toonud mind tänasesse päeva ja iga katsumus teeb ju hingest sammu võrra tugevamaks. Ei ole halba ilma heata, ja vastupidi.  Mis on sinu suurim eesmärk?  Ma olen pigem inimene, kes armastab luua pisikesi eesmärke. Näiteks ei oska ma unistada uhkest autost või suurest rahasummast, minu unistused on teistsugused. Unistan salamisi oma perekonnast, sellest armastavast. Olen pisikesest peale armastanud märgata elus hetki ja näen, et perekond annab selliseks märkamiseks nii palju võimalusi. Ühiseid mälestusi ja väikesi tunnustusi. See lihtsalt on minu jaoks nii palju olulisem.  Kui palju sa enda plaane planeerid? Selles osas olen ma hästi suur planeerija, et ma tean üldjuhul täpselt, kuhu ma paari päeva pärast lähen või mis mind nädalavahetusel ees ootab. Muidugi ei saa selles alati sajaprotsendiliselt kindel olla, aga suures pildis teen ma oma plaane alati ette. Mulle meeldib, kui asjad on läbi arutatud ja ma ei pea hommikul ärkama mõttega, et mul pole aimugi, mis tänane päev toob. Viimased kuu aega olen ma täitnud ka märkmiku, millega üritan endale harjumust tekitada. Oma plaane ja eesmärke üles kirjutades on nii palju suurem võimalus, et miski ei unune ja kõik koguaeg silme ees on.  Mida arvad eesmärkide seadmisest? Kui keegi oleks seda minult mõned kuud tagasi küsinud, siis ma oleks suure tõenäosusega vastanud, et selline asi ei ole minu jaoks. Elasin alati realistliku pildi järgi ja ei seadnud endale ühtegi eesmärki. Praegu aga naudin just neid pisikesi. Praeguseks hetkeks on minu arvamus muutunud. Arvan, et eesmärkide seadmine on kasulik, kui need on läbimõeldud ja tahetud saavutused.  Kuidas sa eesmärke sead ja nende suunas liigud? Visualiseerin neid paberile, et need oleksid nähtaval kohal. Olen märganud, et kõige sihikindlamalt liigun ma eesmärkide suunas siis, kui ma sean neid vähe, aga tihti. Kui mul on eesmärk, mis on seatud lühiajaliseks, mitte kuude pikkuseks.  Millistest väljakutsetest võtad sa osa ja miks? Tavaliselt jõuavad erinevad väljakutsed minuni läbi sotsiaalmeedia. Osa võtan ma neist siis, kui need mind kuidagi kõnetavad ja ma tunnen kohe, et oh, seda tahaks küll proovida. Ma tahan alati, et väljakutse oleks minule miski, mida ma päriselt teha tahan ja millest ma rõõmu tunnen. Tegutsemine vastu tahtmist ei ole minu rida. Aga väljakutsed sunnivad mind tegutsema ja toovad mugavustsoonist välja. Isegi siis, kui see väljakutse on nauditav, siis see hoiab mingit teatud distsipliini.  Millega sa motiveerid ennast tegutsema? Ma olen hästi kohusetundlik inimene, mistõttu ei taha ma endale lubada alla andmist. Muidugi tuleb ette hetki, kus ei taha, ei viitsi ja ei suuda, aga neid hetki on kõigil. See on ka üks põhjus, miks mulle meeldib luua lühiajalisi eesmärke, sest siis ma tunnen, et suudan anda endast maksimumi. Tavaliselt motiveerib mind mõte, et mul ei ole mitte ühtegi vabandust, miks ma ei peaks seda tegema. Nii ongi.  5 nippi eesmärkide seadmiseks.
  1. Alusta pisikestest sammudest, nii on suurem tõenäosus, et suudad olla järjepidev.
  2. Ära kaota endasse usku, sest ainult sina oled see, kes päriselt endasse uskuda saab.
  3. Ära ela teiste arvamuse järgi, sest oma elus saavutad edu vaid sina ise.
  4. Ole eesmärkide seadmisel realistlik, sest muidu ei suuda sa neid kunagi ellu viia.
  5. Eesmärgil võiks olla oma täitumise aeg, sest see motiveerib sind maksimaalselt pingutama.
Elustiili blogija Mona Lisa  instagram: monalisa.evestus Artikkel on avaldatud 2021. aastal  
Skip to content