fbpx

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need inimesed, kes oskasid eristada, milline taim on mürgine ja söömiskõlbmatu. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja omandasid kirjaoskuse. Aga milline on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?

Kuna me elame andme- ja infoajastul, siis on just informatsioon muutunud oluliseks osaks meie igapäevaelust. Ükskõik, kas suhtled oma riigiga e-riigi abil, veedad aega sotsiaalmeedias, teed koolitöid internetis või vaatad koduseid ülesandeid ja antud tagasisidet e-koolis – need kõik on meile informatsioon ning lahutamatu osa inimese igast päevast.

Seetõttu ongi 21. sajandi alguse üks olulisemaid oskuseid meediakirjaoskus, mida nimetame lühemalt meediataibuks. Lihtsamalt öeldes tähistab meediataip oskust infot tarbida, seda luua, kriitiliselt hinnata ning analüüsida, kasutades selleks erinevaid meediasuhtlus vorme.

Meediataibukas inimene oskab ühelt poolt lisaks sisu loomisele mõelda ka sellele, kuidas oma sõnumit kõige tõhusamalt ja selgemalt levitada. Teiselt poolt teab ta, et peab kriitiliselt mõtlema, kas info, mida ta tarbib, on tõene ja usaldusväärne. Lisaks oskab ta seda infot kontrollida ning näha teabe tagamõtteid, millega mingi tekst, video või foto on loodud.

Võtame näiteks Facebooki, Instagrami või TikToki. Need keskkonnad peaksid olema sõprade omavaheliseks suhtlemiseks ja postituste jagamiseks. Küll aga tegutseb seal väga palju inimesi ja organisatsioone, kelle eesmärgiks on hoopiski teisi kasutajaid eksitada, kahjustada või teenida nende pealt raha. 

Aga mis kasu ikkagi inimene meediakirjaoskusest ehk meediataibust saab?

Esimene ja olulisim on see, et meediataiplik inimene mõtleb kriitiliselt. Selle all ei mõelda negatiivses võtmes kriitikat ehk halvustamist, vaid oskust näha poolt- ja vastuargumente, hinnata kvaliteeti ja märgata varjatud kavatsusi.

Näiteks oskab meediataiplik inimene ära tunda, kui talle püütakse salamisi pidevalt midagi müüa või üritatakse teda mõjutada. Ta tunneb ära erinevad tehnikaid, mida kasutatakse inimeste manipuleerimiseks.

Infoajastu üks suurimaid probleeme on eksitava ja ebatõese info levik. Meediataiplik inimene oskab hinnata saadud infot ning selle kaudu tunneb paremini ära valeinformatsiooni.

Meediataiplik inimene on ka ise parem sisulooja ehk oskab kirjutada, filmida või pildistada nii, et see oleks huvitav teistele vaadata ja viiks kohale just selle sõnumi, mida ta soovib edastada.

Eesti riigi jaoks on aga oluline, et meie kodanikud saaksid kvaliteetset ja usaldusväärset informatsiooni ning ei laseks end mõjutada valedest, propagandast või vandenõuteooriatest. Tööturul väärtustatakse rohkem neid inimesi, kes on hästi informeeritud, laia silmaringiga ja oskavad kriitiliselt hinnata ja ise luua meediasisu. Teisisõnu, meediataiplikkus on tänapäeval üks hinnatumaid omadusi inimeste seas. 

Loe ka portaali teisi artikleid meediakirjaoskuse teemal. 

Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Kätrin Zupsmann.

Skip to content