Maa keskmist temperatuuri reguleerib suuresti kasvuhoonegaas. Meie planeet on ümbritsetud gaasilise atmosfääriga, mis toimib kaitsekihina maaväliste mõjude vastu. Ookeanid aitavad hoida Maa temperatuuri, säilitades osa päikeseenergiast, mis jõuab meieni Päikeselt.
Kui Maa ei omaks atmosfääri, oleks meie planeedi keskmine temperatuur umbes -18°C, kuid tänu atmosfäärile on meil märksa meeldivam keskmine temperatuur 14,4°C. Kasvuhoonegaaside puudumisel jahtuks öö jooksul planeet kiiresti, viies temperatuuri sellistesse külmakraadidesse, kus meile tuttav elu ei oleks võimalik. Atmosfäär, eriti kasvuhoonegaasid, hoiavad öösel saavutatud soojust, tagades enam vähem stabiilse ja eluks sobiva temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni.
Viis põhilist kasvuhoonegaasi on veeaur (H2O), süsihappegaas (CO2), naerugaas (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). Lisaks nendele on atmosfääris ka inimtegevuse tagajärjel tekkinud gaase. Flouritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) ehk inimese poolt leiutatud kemikaalid, on kemikaalid, mida kasutatakse paljudes majandusvaldkondades. Need suurendavad kasvuhooneefekti ning on mitmeid tuhandeid kordi tugevama mõjuga kui näiteks süsihappegaas. Selle tagajärjel muutub meie planeedi kliima, tuues kaasa lume- ja vihmamustrite muutumise, keskmise temperatuuri tõusu ja äärmuslikud ilmaolud, nagu kuumalained ja üleujutused.
Viimase poole sajandi vältel on kliima soojenenud peaaegu kaks korda kiiremini kui sellele eelnenud 50 aasta jooksul. Selleks, et Maa keskmine temperatuur järjepidevalt ei tõuseks, on loodud erinevad meetmeid ja regulatsioone. Euroopa kliimaseadusega on Euroopa Liit endale seadnud ambitsioonikad eesmärgid: vähendada süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Artikli koostas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Eliis Jõgioja.
