Finantsinspektsioon tegeleb riiklikul tasandil finants ehk rahaasjadega seotud järelevalvega ja rahaga seotud kriisiolukordade lahendamisega. Finantsinspektsiooni poole tasub pöörduda, kui oled mõne finantsteenuse osutajaga (näiteks pank, kindlustus, laenuandja, investeerimisfond jt) rahulolematu või ei suuda te omavahel kokkuleppeni jõuda.
2023. aastal esitati Finantsinspektsioonile finantsteenuste kohta kokku 389 kaebust. Suurem osa ehk üle 70% kaebustest oli seotud makse- ja krediiditeenustega, peamiselt maksekonto avamisest keeldumise ja sulgemisega. Samuti oli mitmel juhul probleeme maksete teostamisega.
Finantsinspektsioon arvestab tarbijate kaebustega oma järelevalvelise töö planeerimisel. Näiteks andis inspektsioon mullu välja soovitusliku juhendi põhimakseteenuste osutajatele, et tagada Eestis maksekonto igakülgne kättesaadavus. Finantsinspektsioon juhib soovitusliku juhendiga tähelepanu, et tarbijatele põhimaksekontode avamine, avamisest keeldumine või sulgemine peab pankades alluma ühtsetele reeglitele ning konto avamisest keelduda või konto sulgeda võib vaid erandjuhul.
Esmalt tuleks pöörduda teenusepakkuja enda poole
Juhul, kui finantsteenuse osutaja tegevuse osas on tekkinud arusaamatus või rahulolematus, tuleks esmalt ikka pöörduda teenusepakkuja enda poole. Probleemi olemust ja võimalikke lahendusi on võimalik selgitada telefoni teel, kuid edasise selguse huvides on mõistlik suhelda e-kirja kaudu. Kui teenusepakkujaga suheldes ei jõuta lahendusele või ei saada piisavat selgust, võib sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks pöörduda Finantsinspektsiooni poole.
Finantsinspektsioonil puudub kaebuste lahendamise õigus, seega ei anta hinnanguid järelevalve all oleva ettevõtte tegevuse õiguspärasusele ega lahendata vaidlusi sisuliselt. Küll võib inspektsioon esitada kaebuse alusel teenusepakkujale järelepärimise, et saada selgitusi ja kontrollida, kas teenusepakkuja tegevus üldiselt vastab seadusele. Lisaks saab inspektsioon teavitada võimalustest, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda ehk kuhu ja kellele esitada kaebus.
Kaebuse esitamise vormi leiab Finantsinspektsiooni veebilehelt.
Kuhu veel pöörduda?
- Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet teostab vastavalt tarbijakaitseseadusele järelevalvet Eestis pakutavate kaupade ja teenuste üle. Näiteks saad tarbijakrediidiga seotud probleemidega, ennekõike probleemide osas, mis puudutavad lepingueelset teavet, tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, taganemisõigust, lepingu ennetähtaegset ülesütlemist, sissenõudmiskulusid jne pöörduda infopäringuga selgituste saamiseks või kaebusega teenusepakkuja suhtes Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poole. Ameti juures tegutseb ka tarbijavaidluste komisjon, mis on tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon.
- Kohus
Põhiseaduse järgi mõistab Eestis õigust ainult kohus. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: esimeses astmes on maa- ja halduskohtud, teises astmes ringkonna- ehk apellatsioonikohtud ning kolmandas astmes riigi- ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb enne läbida esimesed kaks kohtuastet.
- Kindlustuse vahekohus
Kindlustuse vahekohus on kindlustusvaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu juures. Kindlustuse vahekohtus lahendatakse kindlustusvaidlus siis, kui vaidlevad pooled on selles eraldi kokku leppinud.
- Politsei ja prokuratuur
Politsei ja prokuratuur kaitsevad õiguskorda ning ennetavad ja uurivad kuritegevust. Politsei asub siseministeeriumi ja prokuratuur justiitsministeeriumi valitsemisalas. Prokuratuuri prokurörid esindavad riiki kriminaalkohtus.
- Võlanõustajad
Võlanõustamise eesmärk on parandada rahalistesse raskustesse sattunud inimese võimet muutunud olukorras toime tulla ja leida sellele lahendus. Võlanõustaja oskab soovitada, mida peaksid oma probleemi lahendamiseks tegema ning vajadusel aitab vormistada dokumente vaidluseks laenuandjaga, kohtuga jne. Võlanõustajate kontaktid leiab FI tarbijaveebi minuraha.ee veebilehelt.
Artikli kirjutas Finantsteenuste järelevalve osakonna ekspert Mari Puusaag-Tamm.
