Mida teha või kuhu pöörduda kriisi korral?

Kriis võib tekkida nii isiklikul kui sotsiaalsel tasandil. Igal juhul toimub inimese elus pingeline muutus, mis pöörab kogu arusaamise endast ja ümberringi toimuvast pea peale ning varasemad toime tulemise viisid ei tööta enam. Kuigi iga kriis sisaldab endas pingeid, ebamugavust ja kannatusi, peitub selles ka võimalus tõusta uuele tasemele aru saamises iseendast.

Kriisi vallandavaks teguriks võib olla ükskõik, milline sündmus, mille ees tunneb inimene end jõuetuna: lähedase inimese surm või pikaajaline haigus, lahutus, õnnetused, avariid, konfliktid,  kuriteo ohvriks langemine või selle pealt nägemine jne. Mõnikord ka rõõmustavad sündmused: abiellumine, lapse sünd, kaua ihaldatud eesmärgi saavutamine jne. Samuti sotsiaalne, poliitiline, majanduslik olukord, sõda, häireid ja purustusi põhjustavad loodusnähtused jms. Ent ka täiesti möödapääsmatud arengukriisid: puberteet, täiskasvanuks saamine, lahkumine turvalisest kodust saabumine jne. Enamasti tullakse tekkinud tunnetega iseseisvalt toime või vajatakse selleks minimaalse abi .

Igaühe elus võib ette tulla kriise. Need on lihtsalt elu osa. Inimesed kogevad kriise eri viisidel. Kriisid võivad jätta küll arme, kuid nendest on võimalik üle saada ja nende tagajärgedega elada.

Mitte keegi ei peaks olema murega üksi! Otsi abi ning märka ja aita teisi!

Uuri lähemalt:

Otsi sarnastele küsimustele vastuseid foorumitest:

Või pöördu nõustajate poole:

Kiiremates küsimustes pöördu või helista:

  • 116111 Lasteabi infoliin, nii lastele, noortele ja täiskasvanutele. Tasuta, anonüümne ja 24/7
  • 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles) usaldustelefon
  • 16106 ohvriabi telefon
  • 6314300 psühholoogilise kriisiabi telefon (tööpäeviti kl 9-20)
  • 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) emotsionaalse toe telefon (iga päev kl 19-07)

Loe veel sarnasel teemal: