fbpx

Merili kogemuslugu: mida rohkem nautida nii õppimist kui ka üldse ülikooliaega, seda mõnusam ja ladusam kõik on

Noorteinfoportaali Teeviit augustikuu teemaks on minu elu, milles keskendume iseseisva elu, õppimise ja karjääri teemadele. Käesolev intervjuu on tehtud Merili Ginteriga.

Olen Merili ning ennast meeldib mulle tutvustada kui maailmamuutjast entusiasti ning uhket vanimat õde kuuele väiksemale. Igapäevaselt tegutsen organisatsioonis Changemakers, kus aitan noortel saavutada nende unistusi erinevate programmide, e-kursuste ja koolitustega ning Huggys, mis toetab vaimse tervise murede lahendamist ning positiivse mõtteviisi levikut eneseanalüüsipäeviku abil. Lisaks aitan Eesti sotsiaalsel ettevõtlusel kasvada normaalsuseks, mitte niššiks sellises ettevõttes nagu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Olen ka värske Tartu Ülikooli bakalaureuse õppekava ettevõttemajanduse vilistlane ning põline tartlane.


Mida sa täpsemalt ülikoolis õpid?
Õpin ülikoolis ettevõttemajandust, mis on minu jaoks justkui praktiline majandus ehk annab ülevaate kõikidest teemadest, mis seostuvad ettevõtlusega (turundus, juhtimine, pangandus, jms) lisaks majandusteemadele (nagu näiteks mikro- ja makroökonoomika). Tegemist on rahvusvahelise erialaga ehk kogu õpe toimub inglise keeles ja olen saanud uusi tuttavaid näiteks nii Azerbaidžaanist, Hollandist, Vietnamist kui ka Lätist.


Kuidas jõudsid selle erialani?
Gümnaasiumi viimase klassi alguses hakkasin vaikselt vaatama endale erinevaid valikuid ning otsustasin lähtuda sellest, et leiaksin miskit sellist, mis just õppeainete osas mind enim kõnetab. Algselt oli mul selge plaan sotsiaalset ettevõtlust õppima minna, kuid kiirelt sai selgeks, et seda õpetatakse pigem magistri astmes alles. Nii jäid mulle sõelale lõpuks erinevad valikud nii Eestis, Rootsis kui ka Hollandis, aga ettevõttemajandus tundus siiski minu jaoks kõige atraktiivsem ainete sisu poolest.


Kuidas oled seni oma valikuga rahul?
Olen väga rahul! Minu jaoks ettevõttemajandus oli suurepärane valik väga mitmes mõttes – mul oli võimalus õpingute kõrvalt tegutseda juba iseseisvalt erinevate ettevõtmistega ning sain seega ka kohe saadud teadmisi üle kanda praktikasse. Nautisin inglise keeles õppimist, sest see aitas mul hoida oma inglise keelt varasemalt saadud kõrgel tasemel (õppisin ingliskeelse kallakuga Miina Härma Gümnaasiumis). Mõneti jäi ehk õppekava minu jaoks liiga kergeks, sest olin mitmeid teadmisi sageli juba ise omal käel õppinud, kuid lõppkokkuvõttes jäin rahule.
Millised olid kõige suuremad muutused ülikooli õppima asudes?
Kõige suuremad muutused olid seoses keskkonna vahetusega ning üleüldse algas minu jaoks justkui uus eluetapp. Nimelt olin varasemalt 12 aastat ühes ja samas koolis õppinud ning peamiselt veetsin need ka samade inimestega. Seega oli ülikooli minek täiesti uudne, sest kedagi tuttavat ees ootamas mind sel erialal ei olnud. Lisaks vahetasin elukohta ja seoses elukaaslase leidmisega just gümnaasiumi lõpus, hakkas pihta täiesti teine elurütm – käisin pea iganädalaselt Tartu-Tallinn vahet ja tegutsesin enam vähem täiskohaga ülikooli kõrvalt.


Millised raskused on ülikoolis õppides? Kuidas oled neid ületanud?
Minu jaoks oli suurimateks raskusteks ülikoolis õppides ajakavade klapitamine ning rühmatööd. Kuivõrd minul oli algusest peale teistest veidike teine rütm õppides ja pidin väga hoolikalt aega planeerima, siis vahepeal osutus raskeks see, kui olin mõne spontaansema ja vabama graafikuga inimesega ühes rühmas. Ajaga sain aga aina vilumaks selliste situatsioonidega tegelemises – minu taktikaks sai peamiselt esimesena võimalike asjade ära tegemine, sest viimasel hetkel enne tähtaega ei pruukinud mul lihtsalt vaba aega jätkuda. Loomulikult aitas kaasa ka avatult teistele kohe algusest peale enda ajaplaani selgitamine, ja seeläbi said ootused kohe algusest peale kõigi jaoks paika.


Millised emotsioonid olid sinul esimesel ülikooli päeval?
Ma ütleksin, et peamine emotsioon oli ootusärevus – kõik oli väga uus ning põnev. Ma esimest ülikooli päeva nii väga ei mäletagi, aga selgelt on meeles esimene tutvumine kursusekaaslastega. Meil olid ka välismaalased kambas ja kuna saime võimaluse juba augusti lõpus kohtuda, tekitas see suurt põnevust. Ühe eestlannaga tekkis teiste seas kohe hea klapp ja lootsin, et see säilib läbi õpingute. Nüüd saan rõõmuga öelda, et see lootus sai absoluutselt täidetud!


Kui sa peaksid minema praegu tagasi hetke, kus alles valid eriala, siis kas ja mida teeksid teisiti?
Ma ei teeks midagi teisiti, sest ma olin juba siis väga kindel oma valikus ning mulle väga meeldis ja meeldib mu otsusprotsess, et otsustasin lähtuda just enda huvidest. Alustasin piisavalt vara ning kõik muu oli samuti hästi!


Milliseid soovitusi annaksid noorele, kes alles asub õppima ülikooli?
Oma kogemuse põhjal ütleksin, et olgugi, et olin gümnaasiumis perfektsionistlik ja lõpetasin kuldmedaliga, siis ülikoolis oli kohandumine suurte lisamaterjalide ja kõige muuga ikkagi veidi keeruline. Küll aga sain peagi taas aru, et õpin siiski iseenda jaoks ning tulemused pole nii olulised, vaid minu enda pingutamine ning mu soovid. Seega mida rohkem nautida nii õppimist kui ka üldse ülikooliaega, seda mõnusam ja ladusam kõik on!


Milliseid müüte oled kuulnud ülikoolist ning kuidas neid murda?
Minu jaoks üks müüt, mis hetkel pähe tuli, oli seotud sessiajaga. Nimelt tekkis mul kiirelt sessiaja pelgamine, sest tihti küsisid teised selle kohta ning hoiatasid, et see on ikka stressirohke. Mina aga seda mingil määral absoluutselt ei kogenud – eksamid olid vahepeal hajutatud või siis sain tegelikult ilusti ka stabiilselt õppida versus viimasel hetkel kõike korraga endale proovida selgeks teha. Seega pigem lähtuksin mina heast ettevalmistusest ning nii saavad mitmed hallid juuksekarvad ehk ära hoitud!

Küsis Maris Praats ning toimetas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus