fbpx

Marilini kogemuslugu: ära kunagi anna alla!

Teeviit noorteinfoportaali augustikuu teemaks on “Minu elu” ning sellega seoses rääkis 15-aastane Hiiumaa noor Marilin Tisler, kuidas oma elus teha teadlikke valikuid oma oleviku ning tuleviku heaks. Lisaks räägib Marilin sellest, kuidas jõudis ta Hiiumaa noortevolikoguni ning Lastekaitse Liiduni. 

Mina olen Hiiumaalt pärit Marilin, kes peamiselt tegeleb oma lemmikhobidega, milleks on ujumine, laulmine, jõusaalis treenimine ning koos noortega töötamine ja lennukate ideede elluviimine koos nendega.

Ma kuulun Lastekaitse Liidu noortekogusse ning Hiiumaa noortevolikogusse. Volikoguni jõudsin ma eelmisel aastal, kui läksin tantsutrenni ning meie juurde tuli huvikooli noorsootöötaja ja andis kõigile võimaluse kandideerida volikokku. Volikokku valituks osutudes läksin ma esimesele koosolekule ning mind hääletati ka volikogu esimeheks. Lastekaitse Liitu sain ma tänu Hiiumaa noortevolikogule. Volikogu liikmetele saadeti meilile kandideerimisvõimalus ning ma mõtlesin proovida. Seejärel sain ma meilile kirja, et osutusin valituks ka Lastekaitse Liidu noortekogu liikmeks, sinna kandideerimise otsust ei kahetse ma kunagi.

Kui ma mõtlen Lastekaitse Liidule, siis kõige meeldejäävamaks sündmuseks on alles hiljuti toimunud suvekool, kus peale selle, et ammutasime uusi teadmisi elust ja maailmast, tekkis ka laagris osalejate vahel nii suur usaldus, et õhtuti räägiti avameelselt enda elukogemustest ning teistest huvitavatest teemadest. Seal olid super-inimesed ja super korraldustiim. Küll aga, kui ma mõtlen Hiiumaa noortevolikogule, siis üks meeldejäävam üritus, mida me ise korraldanud oleme, on olnud talvine liikumismäng, sest see oli meie esimene sündmus, mida me uue kollektiiviga korraldasime ning see oli üsna katsumusterohke, sest me kõik olime uued ja kogenematud ning vajasime juhendamist palju. Kuid kui mõelda, et me korraldasime üritust esimest korda, siis olen ikkagi uhke, et me saime sellega hakkama. 

Aktiivne eluviis ning tahtejõud on käinud minuga kaasas terve elu, vahel on mulgi tekkinud tunne, et kõik on nii raske ning ma ei saa hakkama, aga siis meenub, et tegelikult me saame kõigega hakkama ning tulemused ja tagajärjed on just need, mis näitavad seda. Aktiivne eluviis aitab mind ennastki palju, sest ma olen terve elu olnud aktivist ning minu jaoks on see küllaltki tavaline. Ma väärtustan tänu sellele kõiki neid vabu hetki, mis mulle on antud, sest unustada ei tohiks puhkamist ning aega iseendale.

Ma korraldan hetkel ühte suuremat projekti, mis on suunatud kõikidele Hiiumaa 8-12-aastastele, mille raames noored saavad nii uusi kogemusi, uusi teadmiseid kui ka võimalust veeta aega lõbusas seltskonnas. Oleme volikoguga kaasa rääkinud valla otsustes, aidanud kodutütreid ja noorkotkaid aktiivsel päeval ning olnud regionaalses koostöös nii oma kodusaarel kui ka mandril ja naabersaarel.

Head üritust on võimalik korraldada siis, kui sa oled teadlik selle vanusegrupi soovidest ning vajadustest, kellele see sündmus suunatud on, sest siis saab sellele keskendudes korraldada nendele inimestele sobiv üritus. Näiteks võib korraldada küsitluse teemal, mida noortele laagrites teha meeldib. Selle järgi on ka tegevusplaani palju kergem luua ja visualiseerida, et ka noortel oleks üritusel põnev. 

Tegelikult põhjus, miks noori peaks kuulama ja nendega arvestama, peitub selles, et noored on nii meie olevik kui ka tulevik. Väga tihti alahinnatakse noori, ent tegelikult pole neile antud võimalustki end tõestada. Tihtipeale ei jõua info noortevolikogudest sihtrühmani ning ei teata sellistest  eneseteostuse võimalustest midagi. 

Vabal ajal loen ma palju raamatuid, minu lemmikud žanrid on krimi- ja ulmekirjandus. Mind huvitavad sellised raamatud, milles peitub nii salapära kui ka põnevust. Viimased raamatud, mida ma lugesin ning mis põnevust tekitasid, olid “Apelsinid ja mõrv”, “Kärbeste jumal” ja “Tüdruk jääs”. Väiksemana oli minu lemmikuks Lasse ja Maia detektiivibüroo raamatusari.

Sajaprotsendiliselt kindlaid plaane mul tulevikuks hetkel veel pole, aga sooviksin teha bakalaureusekraadi ning seejärel magistrikraadi. Aasta pärast viivad mu õpingud mind Tallinnasse ning võimalusel sooviksin ka seal kuuluda mingisse volikokku, olen avatud kõikidele sealsetele pakkumistele. 

Minu soovitus oleks see, et tee seda, mida sulle tegelikult ka teha meeldib, ning anna endast parim. Ära kunagi anna alla!

Artikli toimetas Kätrin Zupsmann

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus