Noorteinfoportaali Teeviit veebruari teemaks on minu rahatarkus ja ettevõtlikkus. Sellega seoses oleme teinud loo Liis Lepikuga, kes töötab LHV Pangas.
- Rääkige veidi endast (Kes olete, mis teete, taust)
Olen 26-aastane ning töötan LHV Pangas jaepanga kliendisegmendi juhina. Varasemalt olin kaks aastat Noortepanga projektijuht, aga kuna Noortepank on tänaseks korraliku hoo sisse saanud, siis alates 2020. aasta oktoobist laienesid minu tööülesanded ka teistele segmentidele.
Hariduselt olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuse kraadi logistika erialal ning rahvusvaheliste suhete kõrvalerialal. Hetkel õpin Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris avaliku sektori juhtimist ja innovatsiooni.
- Mis on LHV Noortepank ning millega see tegeleb? Kuidas sa ise seotud oled ning kuidas jõudsid selleni?
LHV Noortepank on noorte peale mõeldes loodud teenuste pakett, mis julgustab säästma ja investeerima, annab vajaduse korral tuge haridusteel ning innustab olema aktiivne ja julge. Noortepank sai alguse 2018. aasta augustis ning on selle ajaga sisuliselt kolm korda suuremaks kasvanud, mis tähendab, et LHVs on tänaseks kuni 25-aastaseid noori kokku ca 43 000 (artikli avalikustamise hetkeks võib number erineda).
Minu roll Noortepangas on olnud algusest peale projekti juhtida ja eest vedada. Teha sisukat koostööd turundusosakonna ja müügitiimiga ning kujundada Noortepangast ühtne teenuste pakett, mis innustab noori olema oma rahaasjade kuningas. Üks oluline strateegiline suund, mida Noortepangas algusest peale arendanud oleme, on jagada noortele rahatarkust. Rahatarkuse edendamine ei ole müügistrateegia, vaid ennekõike meie soov panustada noorte arengusse olenemata sellest, kus nad oma igapäevapangandust korraldavad. Tähtis on see, et juba noorest peast tekiks oskus rahaga ümber käia!
- Kuidas enda eelarvet kõige paremini planeerida?
Esmalt võiks alustada säästmisest. Selleks võiks igakuiselt panna oma sissetulekust mingi osa kõrvale, nii loome juba noorena harjumuse, millega kasvatame oma kindlustunnet tulevikuks kui ajad ei pruugi nii head olla. Samuti loob järjepidev säästmisharjumus pinnase selleks, et ühel hetkel kõrvale pandud raha investeerida ja iseseisvalt kasvatada.
Seejärel võiks täpselt teada, millised on sinu sissetulekud ja väljaminekud, eesmärgid ja võimalused. Selle põhjal saad hea ülevaate enda hetkeseisust ning kirja panna konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Eelarve planeerimine ja ülevaade oma kuludest ja tuludest on tööriist, mis aitab kogu protsessi kiirendada. Teisisõnu, eelarve pidamine on miski, mis aitab saada hea ülevaate oma kuludest, mida oleks võimalik ära jätta või vähendada.
- Millised on olnud sinu suurimad katsumused? Kuidas sa oled neid ületanud?
Minu jaoks on kõige keerulisem olnud kulude-tulude täpne arvestus. Mul puudus järjepidevus ja hea süsteem kuidas oma kulusid kirja panna, mistõttu kogusin ma raha ainult ühele pangakontole ning teisel kontol olevat raha kasutasin kõikide igakuiste väljaminekute tarbeks. Sain kiirelt aru, et selline süsteem ei ole eriti jätkusuutlik ja kuigi ma igakuiselt olen lapsest saadik säästnud, siis väljakujunenud süsteemi mul ei olnud. Seega otsustasin umbes kaks aastat tagasi teha endale eraldi pangakontod, millele panin ka vastavalt eelarve eesmärkidele nimed – selle järgi eelarvestan kuu alguses oma sissetuleku erinevate kontode vahel ja suudan nii ka oma kuludel paremini silma peal hoida. Näiteks tean ma, kui palju kulub mul igakuiselt erinevate kommunaalkulude peale – selle summa kannan kontole „Kodu“, „Säästmine pikaajaliselt“ kontole kogun oma 6-kuu sissetulekut, mida kasutan kõige mustema stsenaariumi korral, „Säästmine ootamatusteks“ kontole olen kogunud väikese puhvri, mis aitaks mind ootamatutes olukordades jne. Minu jaoks on see väga lihtsustatud ja toimiv süsteem kuu alguses oma sissetulek eelarvestada ning möödunud kuu kulusid analüüsida.
- Millised on olnud väljakutsed, hirmud, mured ja rõõmud?
Suurim väljakutse ongi olnud tulude-kulude planeerimine. Excelisse kirjutamine või äpi abil ülevaate tegemine ei toiminud minu jaoks ning kippus motivatsiooni röövima. Tänaseks olen loonud endale toimiva süsteemi, mida aeg-ajalt täpsemaks lihvin.
Hirme või suuri muresid ei oska ma kohe välja tuua, sest ma katsun keerulisi olukordi enda jaoks ennekõike väljakutsete näole sõnastada. Nii püsib ka sportlik hasart raskuseid ületada ning pidev soov õppida ja areneda.
Rõõmu leian väikestest asjadest – kui suudan seatud eelarves püsida, leian või loen mõne uue nipi, mis aitab sääste ja investeeringuid kasvatada. Rahaasjade üle kontrolli saavutamine kasvatab enesekindlust, mis aitab mul ennast teostada ja oma eesmärkide poole liikuda ükskõik mis elu valdkonnas.
- Tegeled ka spordiga. Kuidas kõige paremini kõikide tegevuste vahelt aega planeerida?
Sport on alati olnud osa minu elust. Ma leian, et spordiga järjepidevalt tegelemine ongi see, mis aitab meil oma elu paremini planeerida ja erinevatele teemadele selgemalt fokust seada. Ma arvan, et küsimus ei ole mitte selles kuidas kõike jõuda, vaid see kuidas sport aitab meil rohkem saavutada. Loomulikult on professionaalsel tasemel spordiga tegelemine ajamahukam ning nõuab ühel hetkel prioriteetide seadmist, aga ma siiski usun, et sport on olnud osa minu elust ja jääb selleks ka edaspidi.
- Millega sa motiveerid ennast tegutsema?
Mind motiveerivad väljakutsed ja võimalus end oma mugavusstsoonist välja ajada. Pidev eneseareng ning võimalus tõestada, et „ma suudan“ on miski, mida proovin rakendada töös, eraelus ja spordis. Kindlasti on oma mõju ka sellel, et minus voolab omajagu saarlase kangekaelsust ja mulgi jonnakust, mis innustavad tegema kõike avatud südamega ja 100%-liselt.
- Kuidas hoiad enda vaimset tervist?
Mulle meeldib väga veeta aega looduses. Loodusest ammutatud energia ja aeg aitab väga hästi argiseid pingeid maandada ning uusi ideid koguda. Samuti on vaimse tervise seisukohalt oluline, et saaksin oma nädalase koormuse spordi kaudu ning kui keha vajab puhkust, siis loen raamatut või kuulan muusikat.
- Mille poole soovid veel püüelda? Mis on sinu eesmärgid?
Praegu on minu fookus areneda tööalaselt uues rollis. Samuti tuleb mul kevadeks valmis kirjutada ja kaitsta magistri lõputöö. Mul ei ole kunagi olnud pikaajalisi eesmärke või sihte, kuhu suunas tahaksin jõuda, sest usun, et head võimalused leiavad meid ise üles. Oluline on maksimaalselt keskenduda ja pühenduda sellele, mida nüüd ja praegu antud ajahetkes teeme.
- Kas annad ka uue aasta lubadusi või teed eesmärke?
Kirjutan aasta alguses kokkuvõtte eelmisest aastast ning sean sihid uueks aastaks, aga ennekõike on need seotud enesearenguga ja sellega, milliseid harjumusi või isikuomadusi tahan endas arendada ja parendada.
- Mis sa arvad, kui rahatargad on noored? Anna palun nippe noorele, kuidas olla rahatark.
Ma usun, et meie noored on tegelikult väga rahatargad, sest materjale, koolitusi ja eestkõnelejaid, kes inspireeriksid säästma ja investeerima on mitte ainult eeskujude näol vanemate seas, vaid ka noorte seas. Kui me vaatame viimaseid PISA testi tulemusi, siis eesti noored olid finantshariduses oma teadmistega ja tulemustega teiste eakaaslaste kõrval esirinnas. Millest meil hetkel veel natukene puudu on, on püsivad ja järjepidevad harjumused, mis meid tulevikus kannaksid.
Soovitused, kuidas olla rahatark ning oma rahaasjad korda saata:
- Alusta oma säästupuhvri kasvatamisest
Rahanipp: Nimeta oma pangakontod eesmärkide järgi ümber. Internetipangas on võimalik panna kontodele eraldi nimi, mis aitab kuu alguses raha eesmärgipõhiselt kõrvale panna.
Rahanipp: Loo endale süsteem. Alusta säästmist püsikorraldusega või muuda asi enda jaoks mänguliseks – kasuta nt 52 nädala väljakutset ehk esimesel väljakutse nädalal säästa euro, teisel nädalal kaks eurot, kolmandal nädalal kolm eurot jne.
- Sea endale eesmärgid ja pane kirja unistused, mille suunas liigud.
- Pane oma raha kasvama!
Selleks, et investeerimisega alustada piisab ühest eurost. Oluline on, et nii nagu säästmisegagi, et teeksid seda järjepidevalt. Pea meeles, et noorena on sinu suurim trump aeg.
Rahanipp: Tee endale Kasvukonto ning kanna iga kuu alguses kindel summa oma Kasvukontole. Hea nipp on ka siin kasutada püsikorraldust.
Rahanipp: Lülita sisse mikroinvesteerimine, sest nii kasvatad sent sendi haaval oma investeeringuid iga kaardimaksega.
- Pea eelarvet
Eelarve on kõige lihtsam ja mugavam viis saamaks kiire ülevaade oma rahaasjadest – võimalus näha, kus on kulutused ülemäära suured või millisel kulureal saaks raha arukamalt suunata ja enda heaks hoopis tööle panna.
Rahanipp: Pane oma pangakaardile päeva- ja kuulimiit. Niiviisi hoiad kulud lihtsasti kontrolli all ning võid kuu lõpus ülejäänud raha säästa või investeerida.
Rahanipp: Kasuta eelarve pidamiseks sulle sobivat tööriista – pane kulud kirja paberile, excelisse või kasuta planeerimisel mõnda nutikat äppi (nt. WalletApp)
- Investeeri iseendasse ja ole aktiivne!
Loe ning tunne ümbritseva maailma vastu huvi – iseendasse investeerimine tasub tulevikus alati ära! Vahet ei ole, kas sinu eesmärk on end harida finants teemadel või soovid oma oskusi ja teadmisi arendada. Raamatud ja podcastid avardavad silmaringi ning aitavad maailmast paremini aru saada. Aktiivne eluviis hoiab aju toonuses ning aitab kaasa keskendumisele.
Rahanipp: Kuula jooksmas või jalutamas käies erinevaid podcaste!
Küsis sisuloome tiimi koordinaator Maris Praats. Artiklit toimetas sisuloome tiimi liige Mariliis Lulla
Artikkel on avaldatud 2021. aastal
.
