fbpx

Liiga palju asju?

Varsti on taas tulemas jõulud.  Juba on üleval jõulutuled ja varsti tulevad raskes ehteis kuused. Ja kõik ootavad ju kingitusi! Sul on kohustus kinkida midagi vanematele, lähedasematele sõpradele, õpetajale. Kõigil on midagi vaja ja kellele ei meeldiks saada krõbisevas pakkepaberis üllatust? 

 

Kuid kahjuks on jõuludel ka pahupool. Jõulude ajal on ületarbimine tohutult suur. Kui juba oma igapäevaelus tarbitakse energiat ja muud rohkem kui kunagi varem, siis jõulude ajal paisub tarbimine veel suuremaks. Seda soodustab ka üleüldine tänapäevane ühiskond ja tarbimiskultuur. Mida rohkem asju sulle kingitakse ja mida rohkem säravaid tulukesi su majal ripub, seda õnnelikum peaksid sa ju olema?

Mis on ületarbimine?

Praegu on üheks suurimaks probleemiks seoses üleüldise keskkonnakriisiga ületarbimine. Ületarbimine on tarbimine, mis ületab ökosüsteemi, praegu meie puhul terve planeedi, loomulikku taastumisvõimet ning mille tulemus on ökoloogiline defitsiit. Ületarbimine mõjutab paljusid valdkondi, kui fossiilseid kütuseid tarbitakse väga palju, siis mõjutab see otseselt kliimakriisi, ja kui tarbitakse liiga palju puitu, siis väheneb elurikkus ja elupaikade mitmekesisus.                   

Ökodefitsiit on olukord, kus ökoloogiline jalajälg ületab bioloogilist taastootmisvõimet. See tähendab, et tarbitakse rohkem kui elukeskkond jõuab toota. Miks see siis nii halb on? Kui ületarbimine kestab kaua, siis saavad ressursid lihtsalt otsa. Praegu näeb eriti teravalt  ületarbimist taastumatute loodusvarade (nt. kivisüsi, nafta jne.) puhul, sest neid kasutatakse tohutu kiirusega, aga lähima paari miljoni aasta jooksul neid juurde tekkimas ei ole. Ökoloogilise defitsiidi saab kokku võtta jätkusuutlikku arengut välistava, elukeskkonda üha halvendava ja ennasthukutava eluviisina.

Kuidas siis muutuda?

Väga lihtne ja samas oluline samm oleks iseenda tarbimise vähendamine, olgu see siis vähem riideid ostes, või kingitustele pakkepaberi ümber panemata jätmine. Peale asjade saab kinkida ka põnevaid elamuskingitusi ja isegi luksuslikke võimalusi kasutada mõnda peent või erilist teenust, mis saaja südame rõõmsaks ja elevaks teeb. Psühholoogide sõnul teevad inimese õnnelikuks hoopis mitte rohked asjad vaid näiteks lähedastega koos viibitud aeg, füüsiline liikumine ja uued põnevad kogemused. Miks mitte mõelda kuidas lähedastega koos rohkem head aega veeta ja pakkuda neid õnne suurendavaid tegevusi hästi läbi mõeldud kingitusega?

Skip to content