Ühtegi töökogemust ei tohi alahinnata ja seda eriti tööellu astumise alguses. Ka vanaema juures peenarde rohimine või oma väikevenna hoidmine on töökogemused ja näitavad, et tööülesannete täitmisega on juba algust tehtud.
Mida rohkem on tööeluga kokkupuuteid, seda põhjalikumalt tasub kaaluda, milliseid oma kogemuste pagasisse kirja panna, millised kirjeldavad sind kui töötegijat kõige paremini, millistest kogemustest oled saanud olulisemaid oskusi ja suurendanud oma pädevusi. Oma kogemuste kirjeldamisel on oluline leida tasakaal – kirja tuleks panna piisavalt infot, kuid mitte liiga palju.
Ära alahinda oma kogemusi!
Noored, kes on oma karjääriredeli alguses, on tihtipeale väga tagasihoidlikud oma töökogemuse kirjeldamisel. Pea meeles, et enamus meist on kuskilt alustanud, ja keegi ei eelda, et sinu esimesed kogemused tekkisid müügijuhi või tootearenduse insenerina töötades. Tegelikult tööandjad sageli isegi eelistavad neid, kes on vajadusel valmis „käised üles käärima“ ja tõsist tööd tegema.
Mõned nõuanded (töö)kogemuste kirja panemisel
- Ole aus ja rõhuta oma tugevaid külgi. Ära luiska endale juurde oskusi, mida sul ei ole.
- Järjesta omandatud kogemused ajalises järjekorras, see tähendab viimane kogemus on esimesel kohal, seejärel teine ja nii edasi.
- Lisaks töökogemustele on oluline kirjeldada ka muid kogemusi, nagu osalemine konkurssidel või projektides.
- Kirjuta konkreetselt ja ainult olulistest asjadest, mis on kandideerimiseks vajalikud.
- Kui sul on väga palju erinevaid kogemusi ja sa kandideerid mingile kindlale ametikohale, siis on soovitatav jätta on CV-sse alles ainult selle konkreetse ametikohaga seotud kogemused.
CV-s saab (töö)kogemusi kirjeldada näiteks järgnevate teemade kaupa
Töötamise aja võib lisada aasta täpsusega aga kui töökogemus on väiksem, siis kuu ja kuupäeva täpsusega. Loetle lühidalt ka oma peamised tööülesanded ja saavutused, mis tööülesandeid täies õnnestus hästi ja tunduvad sulle olulised.
Praktikal saadud kogemused saab kirja panna analoogselt eelmise teemaga. Praktika alla saab kirjeldada ka näiteks gümnaasiumi õpilastele mõeldud kogukonnapraktikat. Aga ka kõik teised praktikad nii kutseõppes või ülikoolis on oluline ära märkida.
Sageli saadakse esimesed töökogemused noortemalevast. Need kogemused on väärtuslikud ja tuleks CV-sse lisada sarnaselt teistele töökogemustele.
Tööandjad hindavad vabatahtlikku tegevust, kuna see näitab koostöö- ja suhtlemisoskust ning vastutuse võtmist. Kui oled olnud vabatahtlik mõnel sündmusel või hoopiski koerte varjupaigas, siis kirjuta CV-sse, milliseid ülesandeid täitsid ja milliseid oskusi arendasid.
Õpilasfirma on suurepärane kogemus, mis arendab meeskonnatööd, suhtlusoskust ja vastutustunnet. Veel enam arendab see aga ettevõtlusoskusi, mida tööandjad väga kõrgelt hindavad! Seega CV-s tasub välja tuua oma roll õpilasfirmas, milliseid ülesandeid täitsid (nt müük, turundus) ning milliseid tulemusi saavutati (nt osalemine võistlustel, saadud auhinnad).
Kui oled osalenud mõnes Erasmus+ või kohaliku noortealgatuse projektis, tasub kirjeldada, milline oli sinu panus, mida sa õppisid ja kuidas see kogemus sind arendas. Näiteks projektide juhtimine, eelarvestamine või meeskonnatöö kogemus on oskused, mida tööandjad hindavad.
Kui oled tegutsenud õpilasesinduses või üliõpilasesinduses, saad sellest kogemusest CV-s rääkida kui juhtimis- ja esindustööst. Esile tasub tuua, kuidas esindasid kaasõpilaste huve ja milliseid oskusi see kogemus arendas, näiteks avalik esinemine, probleemide lahendamine ja läbirääkimisoskused.
Noortevolikogus tegutsemine annab väärtusliku kogemuse noorte hääle esindamisel ja osalemisel otsustusprotsessides. See näitab algatusvõimet, vastutustunnet ja oskust töötada nii omaealiste kui ka täiskasvanutega. CV-s võib välja tuua, milliseid teemasid oled ise eest vedanud või mille arutamisel ja arendamisel osalenud.
Saad lisada kogemused noorteorganisatsioonidest (nt Noorkotkad, Kodutütred, TORE). CV-s võiks välja tuua, kus ja kui kaua oled osalenud ning mida selle raames õppinud ja arendanud, nagu meeskonnatöö, eestvedamine või mingi tegevuse korraldamine.
Kui oled olnud vahetusõpilane, saad seda kogemust esitleda kui iseseisvuse, kultuuridevahelise suhtlemise ja kohanemisvõime arendamise võimalust. Võid välja tuua, millistes olukordades pidid hakkama saama uues keskkonnas, kuidas see kogemus mõjutas sinu suhtlemisoskusi ja kuidas õppisid toime tulema väljakutsetega.
Kui oled läbinud ajateenistuse, võid CV-s välja tuua omandatud oskused, näiteks juhtimis- ja ellujäämisoskused, kriisiolukordade lahendamise ning füüsilise vastupidavuse. Tööandjad hindavad kaitseväekogemust sageli kui tugevat ja mitmekülgset ettevalmistust tööeluks.
Mistahes kogemused sul on, tasub need alati kokku koondada ja kirjeldada! Tööandjad ei pruugi üldse hinnata sinu töötamise kogemust ettevõtetes, vaid hoopiski mitmekülgsust, meeskonnatööd ja suhtlusoskust, mida võib omandada hoopis noortevolikogus või välismaal!
Pilt: Unsplash+ (Getty Images)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Kadri Koort-Kauniste.