Meie võimuses on palju, et vähendada oma süsinikujalajälge ja sealjuures planeedile kasulikud olla. Seoses üha kasvava teadlikkusega kliimamuutuse mõjust planeedile, on tehtud suuri pingutusi, et leida viise inimkonna süsinikujalajälje vähendamiseks.
Vahel tuleb selle nimel tuua ohvreid või valida ebamugavam tee, kuid nii mõnelgi juhul kaasneb enda süsinikuheidete vähendamisega tervislikumate ja kohati taskukohasemate valikute tegemine. Enda süsinikujalajälje vähendamine on kõigest üks mitmest meetmest, mida kliimamuutuse vastu, ja keskkonnasõbralikuma elu elamiseks, rakendada. Olulisel kohal on ka kliimamuutuse kohta lugemine ja oma riigi poliitikute poole pöördumine, nõudmaks neilt suurte, kollektiivsete muudatuste sissetoomist.
Mis asi on süsinikujalajälg?
Kliimamuutust põhjustab fossiilkütuste (nt söe, nafta ja maagaasi) põletamine, mis paiskab Maa atmosfääri kasvuhoonegaase, mis omakorda takistavad päikeselt tulnud soojuse laialihajumist, tõstes seeläbi terve planeedi temperatuuri. Süsinikdioksiid (ehk CO2) on levinumaid kasvuhoonegaase ja tekib meie argitegevuste käigus. Selle tagajärjel peame üha enam rinda pistma tõusva meretaseme, tugevate tormide ja vihmavalingute, uputuste ja rohkemagagi. Sinu süsinikujalajälg kujutab endast kõigi nende süsinikuheidete kogusummat, mis paisatakse atmosfääri sinu individuaalse tegevuse tagajärjel. Koostada on lisaks võimalik tervete organisatsioonide, kogukondade või isegi toodete, näiteks su nutitelefoni, süsinikujalajälge.
Mis suuruses kingi sinu süsinikujalajälg vajab ehk kuidas viimase suurust arvutada?
Parim viis enda süsinikujalajälje arvutamiseks on kasutada niinimetatud süsinikujalajälje kalkulaatorit. Internetist võib leida mitmeid selliseid kalkulaatoreid, kuid näiteks see WWF’i kalkulaator on niisama lihtne kui praktiline – samas tasub märkida, et see kasutab ühikutena Ühendkuningriigi naela ja sterlingit.
Kuidas enda süsinikujalajälge vähendada?
Olles välja arvutanud, kui suurel määral sinu elutegevus planeeti mõjutab, on järgmiseks vaja hakata mõtlema, kuidas saaksid seda mõju vähendada.
Enda mõju vähendamisele mõeldes on kõige tõhusam heita pilk oma elu erinevatele valdkondadele, et selgitada välja, mida sa muuta saad. Neid valdkondi ükshaaval ette võttes saab kahandada tunnet, nagu nõuaks kõik see sinust liiga palju.
See, mida me sööme, kuidas toitume ja kust oma toidu saame, võib keskkonda väga suurel määral mõjutada. Järgmine kord, toidupoes sisseoste tehes või internetist süüa tellides, mõtle sellele teekonnale, mis see toit läbi pidi tegema, et su taldrikule jõuda.
Põllumajandustööstus on suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid kogu planeedil ning meie toidu pakendamisele ning veole kulutatud energia ja kütus ainult suurendab selle jalajälge.
Farmides karja pidamine on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. Maailmas on ligikaudu 1,5 miljardit lehma ja igaüks neist loomadest eritab enda toitu seedides eriliselt tugevat ja kahjulikku kasvuhoonegaasi, nimega metaan. Paljudes maailmaosades langetatakse metsa, et teha ruumi lehmakarjamaadele, suurendades seeläbi lihatööstuse jalajälge veelgi. Liha- ja piimatooteid vältides on sul võimalik enda süsinikujalajälge tunduvalt vähendada.
Mõndadele inimestele võib lihast loobumine tunduda paljunõudev. Alustada tasub väikselt, proovi näiteks kaasa lüüa Meatless Monday’s (Lihavaba esmaspäeva kampaania) ja siis hakka sealt edasi julgemaid samme võtma. Pea meeles, et seda ei pea võtma mõtteviisiga, et nüüd kõik või mitte midagi – ainuüksi ühel või kahel päeval nädalas lihast loobumine võib jätta jälje. Mõelda tasub ka taimetoitlaseks või veganiks hakkamisele, sel juhul loe aga rohkem tasakaalustatud taimetoitlase või vegandieedi kohta.
Hooaegadega kooskõlas söömine ei julgusta sind ainult kohalikku toodangut ostma, vaid samaaegselt ka enda süsinikujalajälge vähendama. Kui me sööme hooajavälist toodangut, siis toodi see ilmselt sisse teistsuguse kliimaga riikidest. Kohalikest taludest ostes või taluturge külastades on lihtne tarbida kodumaist ja süüa hooaegadega kooskõlastatult.
Eestis visatakse aastas ära umbes 167 000 tonni toitu, millest umbes pool oleks olnud täiesti söödav, kui seda oleks paremini hoitud. Toitu minema visates ei raiska sa ainult seda, vaid ka energiat, vett ja teisi ressursse, mida selle söögi valmistamiseks kasutati. Kui leiad end palju toitu ära viskamast, proovi osta vähem sööki ja luua iganädalane toiduplaan, nii et sa kasutaksid kõik, mille ostad, ka päriselt ära. Tark oleks kasutada täies mahus ka enda külmikut ja veenduda, et sa hoiustad enda toitu õigesti. Võid hakata mõtlema ka sellele, kuidas enda toiduülejääke ära kasutada, et neid minema ei peaks viskama. Kui sul ka tekib vajadus toitu minema visata, siis veendu, et paned jäätmed olmeprügisse, et neid saaks korralikult komposteerida.
Olenevalt reisimise viisist võib meie süsinikujalajälg märgatavalt suureneda, kuid selle osas saame ka palju ise ära teha.
Lenda harvemini
Üks saastavamaid asju, mida üksikisik teha saab, on lennukiga lennata. Kui pead reisimiseks tihti lendama, on sul tõenäoliselt ka suur süsinikujalajälg. Vahel on lennureise raske vältida, kuid võimalusel kaalu ka rongi või laevaga minemist või siis vähemalt lenda harvemini.
Väldi tööle/kooli autoga sõitmist
Eestis pole seda alati kerge teha, eriti kui elad maal. Kui võimalik, proovi autoga mitte liiga sageli sõita ja otsusta selle kasuks üksnes siis, kui sul ei jää muud võimalust. Ühistranspordi kasutamine on sõitmisele hea alternatiiv, kuid kui võimalik, proovi jalutada või rattaga sõita – see on kõigele lisaks ka tervislikum valik!
Kui oled autot ostmas, mõtle ennekõike elektriauto soetamisele. Kui sinu ümbruskonnas puuduvad elektriauto laadimispunktid, tee enda linna- või vallavalitsusele ettepanek nende paigaldamiseks.
See, kuidas me kodus energiaga ümber käime, mõjutab meie süsinikujalajälge suures osas, pealegi tarbime me palju energiat ka siis, kui me enda arust isegi midagi ei tee. Väikesed muudatused, nagu säästupirnide kasutamine ja vajaduse möödudes tulede kustutamine, teevad juba asja paremaks.
Tõmba enda kodumasinad seinast välja
Isegi kui sa seda ei kasuta, tarbib stepslis kodumasin siiski elektrit. Kuigi see ei pruugi tunduda eriti suur asi, et su teler ja mikrolaineahi päeva jooksul väikese koguse elektrit tarbivad, siis arvestades kõiki neid masinaid, mis su majapidamises aastaringi pistikus seisavad, teeb see kokku juba kopsaka summa. Proovi enda masinad peale kasutamist seinast välja tõmmata, eriti ööseks või juhul, kui mõneks päevaks kodunt lahkud.
Ära kasuta nõudepesumasinat pooltühjana
Proovi vältida nõudepesumasina liigset kasutamist, et säästa elektrit. Selle asemel käivita nõudepesumasin üksnes siis, kui see on täiesti täis. Kui su nõudepesumasinal on olemas ka energiasäästu režiim, siis kasuta seda.
Riiete pesemine
Nagu nõudepesumasina puhulgi, proovi enda pesumasinat kasutada ainult siis, kui see on täis. Pooliku masinatäiega raiskad sa nii vett kui ka elektrit, pealegi on paljusid asju, mida me pesumasinasse paneme, võimalik pesta ka käsitsi, eriti kui sa taha sellele otseselt süvapesu teha. Leia üles ka enda pesumasina energiasäästu sätted. Parem on vältida ka kuivati kasutamist ning alati enda riideid nööril kuivatada. Nii säästad sa elektrit ja raha, kuna sa ei pea maksma elektri eest, mida kuivati enda töö tegemiseks kasutab. Pärast kuivati kasutamist veendu, et puhastaksid ebemefiltrit ja viskaksid tekkinud kiud prügikasti – neid ei saa taaskasutada ega komposteerida, kuna suur osa meie riietest valmistatakse plastkiududest.
Kui sul on harjumus olla kaua duši all või jätta kraan jooksma, isegi kui sa seda otseselt ei kasuta, siis on ilmselt hea aeg proovida seesuguseid harjumusi muuta. Hambaid pestes keera kraan senikauaks kinni, kui sul seda vaja ei lähe. Lisaks ürita veeta duši all vähem aega ja pane vesi selleks ajaks kinni, kuni sa kasutad dušigeeli, šampooni või juuksepalsamit – sedasi kasutad ainult nii palju vett, kui sul päriselt vaja on.
Meie riietel võib olla keskkonnale tohutu mõju ja nende tootmisega võib kaasneda suur hulk reostust ja süsinikheiteid. Nõndanimetatud kiirmood, mis hõlmab riideid sellistest poodidest nagu H&M, Cropp, Zara ja New Yorker, on peamisi süüdlasi. Pidevalt uuenevad riidekataloogid ja lõputu tarbimine paisutab aga ühaaina meie süsinikujalajälge.
Parim, mida teha saad, on osta riideid ja teisi tarbekaupu harvemini. Kui lähenemas on mingi üritus ja sul tekib kiusatus endale midagi uut selga osta, siis kaalu kõigepealt selle laenamist mõnelt oma sõbralt või kelleltki, kellega koos elad, eriti siis, kui arvata on, et kannad seda ainult korra.
Kuigi isiklikud püüdlused vähendada enda süsinikuheiteid võivad tõesti asja parandada, on siiski oluline endale meenutada, et sa pole isiklikult vastutav kliimamuutuse ja selle mõjude lahendamise eest. Need on valitsuste ja tööstusjuhtide otsused, mis on meid praegusesse olukorda viinud. Kui me tõesti tahame ohjata globaalset soojenemist, peame me seadustesse ja äritegevusse tooma sisse reaalsed ja tähenduslikud muudatused, ja seda üle kogu maailma. Valitsustel on olemas need vahendid, et tuua sisse seadused, mis kohustaksid firmasid ja kogukondi meie planeeti ennekõike aitama, kui kahjustama. Kui sa oled mures kliimamuutuse pärast, siis tea, et sul on võimalus survestada enda kohalike poliitikuid antud teema osas midagi ette võtma.
Kliimamuutuse kohta uurimine võib osutuda väga koormavaks. Kui kliimamuutus tekitab sinus muremõtteid, siis on oluline meeles pidada, et sulle on abi kättesaadav. Loe rohkem kliimaärevuse teema kohta siit.
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout.
Artikli autor on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Jakob Mürk.
