Kliimakriisist mõtlemine võib osutuda stressirohkeks. Sellest artiklist leiad nippe, kuidas sellega seotud muremõtetega toime tulla.
Kliimamuutus on üks suuremaid muresid, millega noored üle maailma täna silmitsi seisavad. Kliimamuutusega kaasnevatele probleemidele mõtlemine võib olla väga raske ja rõhuv, seda eriti neile, kes aktiivselt nende probleemidega tegelevad või nende vastu võitlevad. Seesugused muremõttehiiud võivad viia ökoängini.
Tulevikule vastuastumine võib olla raske, kui tead, et keerukad ajad on ees ootamas. Muutuste elluviimine, valupunktide teadvustamine, protestidel osalemine ja teabe jagamine – need kõik on kliimamuutuse mõju vähendamise võitluses olulised, kuid oluline on ka iseenda eest hoolt kanda. Me ei saa planeedi eest hoolitseda, kui me ei hoolitse ka enda eest.
Mis on ökoärevus?
Ökoärevus, tuntud ka kui kliimaärevus, esineb peamiselt neil, kes on planeedi tuleviku pärast sügavalt mures. Need inimesed võivad leida end probleemidest ülekoormatuna või tunda planeedi tuleviku pärast hirmu.
Kliimaärevus muutub seda levinumaks, mida enam noori lööb kaasa kliimaaktivismis. Oluline on kuklas hoida teadmist, et sa pole üksi, ning oma tundeid kellegagi jagada.
Kuidas ökoängiga toime tulla?
Järgnevalt leiad mõned näpunäited, kuidas käsitleda kliimamuutusest tingitud stressi ja ärevust:
Kliimamuutus on koletult keerukas probleem, mis on liialt suur, et ükski üksikisik, ettevõte või ka valitsus suudaks seda omal jõul lahendada. Kuigi mõte sellest on masendav, on see siiski ka hea meeldetuletus keskenduda sellele, mis on sinu võimuses. See võib olla midagi väikest, nagu uute riiete ostmise asemel vanade kandmine või korra nädalas oma menüüst liha välja jätmine. See võib olla ka midagi suuremat, nagu protestil osalemine või kliimateemalise ühingu loomine oma koolis või töökohas. Mis see ka poleks, ära pane endale liiga suurt pinget ja pea meeles, et sa ei saa muuta päris kõike, küll aga teha ära enda osa!
Uudisteportaalides skrollimine ja kliima-influencerite jälgimine võib aidata sind toimuvaga kursis hoida, kuid see võib ka vaimsele tervisele põntsu panna. Kui tunned, et koorem läheb liialt raskeks, võta aeg maha. Uudised ei jookse sinu eest kuhugi, paariks tunniks või koguni päevaks eemaldumine ei muuda maailmasündmuste kulgu. Seega ööpäevaringselt uudistevoos olemine pole vajalik.
Kliimamuutuse puhul on lihtne takerduda negatiivsete uudiste ja murettekitava statistika võrku. Positiivsest küljest, need uudised ja andmed näitavad, et palju inimesi püüdleb selle probleemi lahendamise suunas. Meenuta endale, et oled osa kogukonnast, jälgi ühismeedias kontosid, mis jagavad kliimaliidrite edusamme oma kogukondades ja hoia silm peal veebilehtedel nagu Happy Eco News.
Kliimauudistest kõrvale astudes avaneb hea võimalus iseendale keskenduda. Tee kindlaks, et su nädalasse mahuvad ka väikesed maiuspalad, olgu see siis looduses lugemine, hobiga tegelemine või teleri vaatamine.
Kuigi see võib vahepeal nii tunduda, ei seisa sa kliimamuutuse vastu üksi. Üle kogu maailma on inimesi, kes püüdlevad samade eesmärkide poole ja tunnevad samu tundeid nagu sina. Püüa nendega võrgustuda, olgu see siis mõne kohaliku aktivistide grupi või veebikogukonna kaudu. Teadmine, et on veel teisigi, kes hoolivad planeedist, aitab hoida lootust, tunda toetust ja anda julgustust jätkamiseks.
Kliimaärevus on vägagi reaalne mure ning sa ei pea sellega üksi toime tulema. Kui stress ja ärevus muutuvad raskesti talutavaks ja hakkavad mõjutama igapäevaelu, on oluline sellest kellegagi vestelda. Pöördu mõne sõbra või pereliikme poole, kaaluda võib ka nõustaja poole pöördumist.
Kliimaärevus on reaalne ja üha kasvav probleem noorte seas. Seesugune hirm planeedi tuleviku pärast on ka põhjendatud. Küll aga on oluline meeles pidada, et maailma muutmine algab meist endast ja seetõttu on oluline enda eest hoolitseda, et rusuvad mõtted ei kahandaks tegutsemisjõudu ja -indu.
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout.
Artikli tõlkis ja toimetas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Laura- Liisa Tõldsepp.
