Suhkrut ei pea kartma – oluline on hoopis kogus ja kontekst. Suhkur on loomulik osa paljudest toitudest, näiteks puuviljadest, köögiviljadest ja piimatoodetest. Probleem tekib siis, kui lisatud suhkruid tarbitakse liiga palju, eriti töödeldud toitude kaudu.
Kuidas suhkrut tootes ära tunda?
Kui soovid teada, kui palju suhkrut mingi toode sisaldab ja kas sinna on lisatud suhkrut, jälgi järgmisi punkte. Samuti on kasuks pakendimärgistuse lugemine, kust tasub vaadata kui palju sisaldab toode 100g kohta suhkrut.
1. Koostisosade loetelu asukoht loeb.
Pakendil olev koostisosade nimekiri on järjestatud koguse alusel: mida eespool aine asub, seda rohkem seda tootes leidub. Kui suhkur on esimesel või teisel kohal, on see tõenäoliselt üks põhikomponente ja seda on tootes palju.
2. Suhkur võib olla märgitud väga erinevate nimedega.
Siin on mõned levinumad:
Tavalised nimetused: suhkur, peedisuhkur, toorroosuhkur, pruun suhkur, invertsuhkur, kookospalmisuhkur.
Spetsiifilised nimetused: demerara, muscovado, turbinado, sucanat, rapadura, panela (need on kõik suhkrud, aga erinevat värvi ja erinevalt töödeldud).
Looduslikud allikad: mesi (õiemesi, kanarbikumesi jm), siirupid (agaavi-, vahtra-, kasesiirup jne), melass.
Keemilised nimed: glükoos (dekstroos), fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, (malto)dekstriin, glükoosi-fruktoosisiirup.
3. Looduslik vs lisatud suhkur – kuidas vahet teha?
Looduslik suhkur on see, mis leidub toidus loomulikult, näiteks piimas (laktoos) või puuviljades (fruktoos). Kui toote magustamiseks kasutatakse puuvilja- või marjakontsentraati (nt jogurtis), siis loetakse seda siiski lisatud suhkruks, isegi kui see tundub „looduslik“.
4. Puuviljade ja piimatoodete suhkrusisaldus.
Looduslikult esinev suhkur puuviljades ja piimatoodetes ei ole probleemiks, kui neid tarbida mõistlikus koguses. Puuviljades leiduv fruktoos ja piimatoodetes olev laktoos on osa toidu looduslikust koostisest ning nende tarbimine koos kiudainete, vitamiinide ja mineraalainetega toetab organismi tervist. Erinevalt lisatud suhkrutest kaasneb nendega ka palju kasulikke aineid. Siiski tasub olla tähelepanelik töödeldud puuviljatoodete ja maitsestatud piimatoodete puhul, näiteks jogurtid ja kohupiimakreemid, kuhu on sageli lisatud lisasuhkruid magususe suurendamiseks.
MÜÜT: „Looduslik suhkur on tervislikum kui tavaline valge suhkur.“
Tegelikkus: Keha ei tee suurt vahet, kas suhkur tuleb kookospalmisuhkrust, vahtrasiirupist või valgest suhkrust – see lagundatakse ikkagi lihtsuhkruteks (glükoosiks ja fruktoosiks) ja kasutatakse energiaallikana. Mõnes looduslikumas variandis võib küll olla väike kogus mineraalaineid, aga mõju vere glükoositasemele ja hambatervisele on sisuliselt sama.
MÜÜT: „Kui koostises on kirjas ainult puuviljakontsentraat, pole see lisatud suhkur.“
Tegelikkus: Kui kontsentraati kasutatakse ainult maitse või magususe lisamiseks, siis loetakse seda lisatud suhkruks – olenemata päritolust. See võib tekitada segadust, kuna kontsentraate kasutatakse nii mahlade valmistamiseks kui ka toodete magustamiseks.
Suhkur ise ei ole vaenlane – küsimus on selles, kui palju ja kust see tuleb. Tarbides teadlikult ning lugedes pakendilt koostisosade loetelu, saad teha tervislikumaid valikuid. Suhkur peitub sageli seal, kus me seda ei ootagi.
Allikas: Eesti Tervise Arengu Instituudi toitumine.ee veebilehe alamleht “Suhkur ja maguained”
Pilt: Unplash+ (Elena Leya)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Kadri Koort-Kauniste.