fbpx

Kui õpiks õige markšeideriks, taksaatoriks või desktopperiks?

02.05.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Mida minna õppima, et omandada eriala, mille oskajate järele on Eestis suur nõudlus, ent boonusena võiks tööga kaasas käia ka põnev ametinimetus? 

Omapärane ametinimetus annab sulle kindlasti rohkelt võimalusi oma tööst rääkida ning see võib olla ka miski, mis CV-s pilku püüab ning sind teiste kandidaatide seas meeldejäävaks teeb. Seejuures võib abiks olla, kui sul on olemas kujundusalased teadmised, oled töötanud desktopperina, ning oskad info enda kohta pilkupüüdvalt kirja panna.

Ent ameti kõlavast nimetusest on vähe kasu, kui selle esindajale tööd polegi. Kuidas siis teha tarku valikuid?

Seda, milline on lähema 7–10 aasta vaates tööjõu ja -oskuste vajadus eri valdkondades, analüüsib Kutsekoda OSKA uuringutega. Senised prognoosid näitavad, et vajadus täiendava tööjõu järele on suur erinevatel tööstusaladel, samuti info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervishoiu, sotsiaaltöö ja hariduse valdkonnas. 

Tehnoloogiaalane tulevik

Tuleviku tööturgu mõjutab tugevalt suund ulatuslikule automatiseerimisele ja digitaliseerimisele pea kõigis eluvaldkondades. Koos sellega kasvab vajadus (digi)tehnoloogiaalaste teadmistega inimeste järele. Paraku on Eestis krooniline tehnoloogiaoskuste puudus. Lähiaastatel jääb puudu 2/3 inseneridest ning teistest tehnikaalade töötajatest. 

Samuti on kasvav vajadus IT-spetsialistide järele. Kõigis majandus- ja eluvaldkondades kokku on Eestis aastaks 2027 juurde vaja üle 18 000 IT-spetsialisti ehk ligi 2600 uut töötajat aastas – see on tohutu kasv.

Et tehnoloogiavaldkond on põnev ja avastamist väärt maailm, kinnitavad ka valdkonnas töötavate inimeste enamlevinud ametinimetused. Kas tead, mis tööd teevad näiteks autoklaavija, veaotsija, sarrustaja, DevOps või liikuvusinsener? Kui ei, siis selgituseks, et autoklaavija on sterilisatsioonitehnik. Tema tööks on meditsiiniseadmete ja tarvikute puhastamine. Veaotsija on elektroonikaseadmete tehnik, sarrustaja betoonkonstruktsioonide ehitaja, DevOps insener kasutab tarkvaraarenduse praktikat, mis ühendab nii arenduse kui ka halduse kompetentsid kas läbi parema kommunikatsiooni või meeskonnatöö. Liikuvusinseneri ülesandeks on tagada transpordivõrgu ja ühistranspordi korraldus.

Insener, sõltuvalt erialavalikust, võib kanda ka mõnd sellist ametinimetust nagu markšeider (mäeinsener), käidukorraldaja (elektriinsener), protsessiinsener või tugevusanalüüside insener (mehaanikainsener), võrgujuht või süsteemide arhitekt (IKT-insener).

Kutsehariduse tasandil oodatakse Eestis märksa rohkem lõpetajaid elektrienergia ja energeetika, elektroonika, automaatika ja süsteemide halduse ning mehaanika ja metallitööde erialadelt. 

Tööturule on juurde vaja ka puiduerialade spetsialiste. Viimased võivad tööd leida nt palkmeistrina (puitmajaehitaja), võsasaemehena (raietööline), taksaatorina (metsatehnik), praakerina (metsamajanduse spetsialist) või metsurina. 

Vajadus inimliku hoole ja kontakti järele jääb ikka

Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule ei kao kuhugi inimeste hooldamise, nõustamise, ravimise, terviseedendamise, kasvatamise ja õpetamisega seotud ametid. Tervishoius ja sotsiaaltöö valdkonnas on puudus peamiselt  hooldustöötajatest, õdedest, aga ka vaimse tervise spetsialistidest. 

Õdede ametiülesanded on väga erinevad ning need kajastuvad ka ametinimetustes. Näiteks on olemas pereõde, kooliõde, diabeediõde, onkoloogiaõde, vaimse tervise õde, intensiivraviõde, triaažiõde, radioloogiaõde jne.

Õpetajaamet on läbi aegade olnud eestlastele nii oluline, et sellel on rahvasuus mitmeid nimetusi – koolmeister, pedagoog, koolipapa, maa sool. Üha enam kõneldakse õpetajast kui juhendajast ja coachist. Õpetajaameti tähtsus ei kao, isegi kui õppevahenditena lisanduvad videoloengud, digitestid või muud tehnoloogilised abivahendid. 

Eestis on suurim puudus reaalainete õpetajatest. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on vähemalt 60-aastane, mistõttu vajatakse siin väga järelkasvu. Huvitav on ehk teada, et kutsestandardites eristatakse õpetajaid tasemetega 6 ja 7, vanemõpetajat ning meisterõpetajat.

Neile, kes planeerivad õppimist või töötamist välismaal, võib suureks abiks olla Europassi keskkond, mis hõlbustab Euroopa Liidu riikide vahel kodanike oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist. Europassi kasutusvõimaluste tundma õppimisel saab abi küsida inimestelt, kel samuti põnev ametinimetus – need on Europassi targad. Europassi tarkade ülesandeks on Europassi keskkonna ja kvalifikatsiooniraamistiku tutvustamine. 

Veel põnevaid ametinimetusi

  • dokker – sadamatööline
  • fumigeerija – kahjuritõrjuja 
  • pideva parenduse juht – kvaliteedijuht 
  • sorteermäe korraldaja – raudtee liikluskorraldaja 
  • keretöökoja meister – sõidukite kere- ja värvitööde meister
  • sadulsepp – tänapäeval pehme mööbli valmistaja 
  • perelepitaja – nõustaja  kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes
  • podoloog – jalahooldusspetsialist
  • stsenografist – lavastuskunstnik (lavakujunduse, rekvisiitide, kostüümide kontseptsiooni looja)
  • butafoor – kujunduselementide valmistaja
  • repetiitor – tantsuspetsialist 
  • UI/UX disainer – kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainer

Lisainfo: Kutsekoja veebilehelt leiab infot nende ametite kohta, millele on koostatud kutsestandard – ära on toodud kutse kirjeldus, vajalikud kompetentsid, standardiga seotud õppekavad (st koolid, kus ametit õppida) jne. Kutsestandardites on muuhulgas kirjas kutseala töötajate levinumad ametinimetused.

Artikli kirjutas: Siret Trull, SA Kutsekoda

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus