Kristel: võta aega, et dokumentidega tutvuda

Oleme teinud persooniloo Kristeliga, kes jagab enda mälestusi tööturule tulemisest.

Olen tänaseks tööturul olnud pea 35 aastat, minu peamisteks tööalasteks rollideks on olnud juhtide ja kollektiivi assisteerimine, personalitöö ja sisemise ning välise kliendi teenindamine. Saavutuste alla loeksingi oma väga toreda pere – mis on vahvalt ühtehoidev, toetav ja huumorit armastav.

Tööalastest saavutustest tooksin esile ühe ettevõtte näite, kus väikeses üksuses olid inimesed omavahel korralikult tülli pööranud, nii, et peaaegu kaalusin juba selle üksuse sulgemist. Kohtusin nendega 3 nädala jooksul mitu mitu korda ja me saime asja kenasti lahendatud ning inimesed töötavad edasi.

 Mida mäletate enda esimesest tööpäevast?

Minu päris-päris esimesest tööpäevast on nüüd juba mõnda aega möödas, seega seda enam ei mäleta aga leidsin täna hommikul Tööinspektsiooni kalendrist väga vahva lause – „Esimene tööpäev oli päris põnev. Oleksin nagu põgenemistuppa sattunud- kõik kohad olid mingeid vihjeid täis, aga päris täpselt aru ei saanud millestki“.

Tavapäraselt see nii ongi – esimesel päeval pistetakse uuele tulijale nina alla pakk pabereid ja juhendeid jne. Nendes asjades omale struktuuri ja korra loomine on oskus, mis tuleb kogemusega ja võtab aega, seega julgustan igati eelkõige küsima – vajadusel ka 10-ndat korda ühte ja sama küsimust, sest see aitab asjadest paremini aru saada ja toob kaasa eksimuste vältimise. Kui kolleeg ka juhtub pahandama, et ma juba rääkisin Sulle sellest, siis seda ei maksa tähele panna, vaid ikka julgelt täiendada oma lünklikke teadmisi – kasvõi nii, et selgitad kolleegile kuidas Sina sellest asjast aru said ning palud tal vajadusel täiendada- nii saad kindluse , et teed asju õigesti.

Harilikult määratakse uuele töötajale keegi, kes on tema mentoriks, ent mitte alati. Kui mentorit ei ole -siis on mõistlik küsida oma küsimused vahetult juhilt.

Millised olid hirmud ja ootused? 

Hirmud ja ootused- enamasti on nii, et uue (töö)teekonna alguses on inimene innustunud ja valmis „liigutama mägesid“, et saada osaks meeskonnast ent peatselt tuleb nö „külm dušš“ – tegelikkus on erinev ettekujutatust.  Hirmud on tavapäraselt seotud ka sellega, et kas ma saan hakkama ning kas ma ikka sobitun meeskonda. 

Kas need läksid täide?

Kas need ootused ja hirmud täitusid – õige on see väide, et võidab see hunt, keda toidad. Muidugi on kerge öelda, et ole ise julge ja ettevõtlik, palju raskem seda aga teostada ent siiski ma tahaksin õhutada noori inimesi küsima ja uurima. Katseaeg ju selleks ongi (ja vahel läheb ka pikemalt kuni 6 kuud), mil uude kohta sisse elatakse.

Kuidas kandideerisid tööle? Milliseid dokumente pidi täitma? 

Ajal mil mina alustasin ei olnud sellist klassikalist kandideerimist, et saadad CV/elulookirjelduse ning vestled personalitöötaja(te)ga  ja vajadusel lahendad mingeid ülessandeid ning oledki tööle võetud. Tänane olukord on totaalselt teistsugune- sageli tuleb täita isikuankeet, tulumaksuvaba avaldus, lugeda läbi suur pakk tööohutuse ja – tervishoiu materjale ning töökorralduse reeglid ja võimalik, et sõltuvalt ettevõte spetsiifikast veel mingid dokumendid.

Soe soovitus- võta aega, et dokumentidega tutvuda, küsi julgelt personalitöötajalt kõike, mis Sul küsimusi tekitab. Aruta temaga julgelt kuidas Sa saaksid olla iseenda parim versioon uuest töötajast.

Kuidas võeti sind kollektiivi? Kuidas uues keskkonnas kõige kiiremini sisse sulanduda?

Kollektiivi vastu võtmine sõltub suuresti organisatsioonist ja selle kultuurist. Vahel on see keerulisem, sest inimesed on kinnisemad kas oma loomult või professioonist lähtuvalt ent nad ei ole pahatahtlikud- tee nendeni tuleb üles leida ☺- see ei ole alati lihtne. Enamasti on inimesed hea meelega valmis teisi aitama – seega küsi abi – soovitus siinkohal, jälgi tasakaalu, ehk ära üle pinguta ja aita ka omalt poolt kaasa kui vähegi saad. Ole lahke, positiivne ja avatud ning võimalusel viska nalja.

Töökoha vahetus

Vahel tuleb ette olukordi, kus kas pakutakse tööd parematel tingimustel, kodule lähemal või on ahvatlev midagi muud ja siis tuleb olemasolevale tööandjale öelda, et ma soovin lahkuda. Eesti ja tegelikult ka kogu maailm on suhteliselt väike ja personalitöötajad suhtlevad omavahel tihedalt – ole oma tööandja suhtes viisakas ja lugupidav, ka sel juhul, kui Te olete tülli läinud. Pea kinni etteteatamistähtaegadest ja muudest kokkulepetest. Tagasta tööandjale tema vara – näiteks tööriided, võtmed, telefon, arvuti jne.

Milliseid seadusi peaks järgima? 

Esmalt vaata oma lepingut ja vajadusel konsulteeri Tööinspektsiooniga kui Sa ei ole ise kindel, kuidas ja millal toimida. 

 Milliseid õiguseid ja kohustusi peaks tööl olles jälgima?

Õigustest –  paluda kindlasti ennast juhendada ja julgust keelduda tööst, milleks ei ole vastavat ettevalmistust. Kohustustest – täita tööandja korraldusi – samas järgides, et need oleksid seadusele vastavad, seega soovitan enne tööle asumist lugeda Töölepingu seadust ja eriti §15. 

Sinu silmis, kuidas ennast uuele töötajale kõige paremini presenteerida? 

Minu esimene ja spontaanne vastus oleks – julgelt ja ausalt. Personalitöötajad ei oota täna enam 15 a-lt noorelt 20 a töökogemust – küll aga tahavad nad väga teada, millise tulevase kolleegi nad saavad – mis on Sinu huvid ja tugevad küljed ning milles Sa näed enda arengu ruumi ehk mis on Sinus see pool, kus Sa vajad veel teiste kogemusi ja abi.

 Milline peaks olema CV ja motivatsioonikiri?

CV peaks olema informatiivne – ehkki ametinimetused võivad olla ettevõtetes ühelaadsed – näiteks raamatupidaja, siis töö sisu võib olla väga erinev. Ühes ettevõttes võib raamatupidaja olla sisuliselt andmesisestaja- pannes programmi kirja saabuvad arved ning panga laekumised ja teises ettevõttes võib raamatupidaja arvestada töötajate palkasid, koostada finantsanalüüse jne.

Seega tasub natukene lahti kirjutada, millised on varasemalt täidetud tööülesanded

Motivatsioonikiri peaks olema kirjeldus Sinust ja mis on see mis Sinus on unikaalset, ära karda, selles ei ole võimalik eksida – Sinu isikupära ei suuda teised kopeerida.