fbpx

Kriisiolukord: aktuaalsed mõisted ja selgitused

07.03.2022
Kadri Koort, noorteinfo suunajuht

Hetkel käivad uudistest läbi erinevad sõjaga või sõjaga seotud mõisted ja väljendid, mis ei pruugi olla alati kõigile arusaadavad ja selged. Järgnevad mõistete seletused on Teeviit kokku pannud Eesti keele seletavast sõnaraamatust, aga ka sõnaveebist.

Mida tähendab?

Sõda – organiseeritud relvastatud võitlus eri riikide või ühe riigi erinevate rahvaste või ühiskonnarühmituste vahel, võitlus, konflikt. Sõjaga kaasneb äärmuslik vägivald, mis on ajendatud poliitilistest, ideoloogilistest või strateegilistest eesmärkidest ning mille puhul ründab üks inimrühm teist. Sõjal on elanikkonna jaoks kohutavad tagajärjed, olgu need siis tahtlikud või mitte. Sõjad on tavaliselt väga suure ulatusega ning põhjustavad suurel hulgal hävingut, sest sõdu peavad sageli riigid, kelle käsutuses on sõjaväed ja tohutud relvaarsenalid.

Sõjaline konflikt – sõjaga seotud kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste või vastandliku olemuse pinnal.

Kriisiolukord – pingeline (sotsiaalne, poliitiline) seisund, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Riigi julgeolekut või elanike turvalisust ohustav olukord. Eestis on kriisiolukorrad enamasti seotud erakordsete loodusnähtustega – äärmuslikult külm või kuum õhutemperatuur, lumetorm, üleujutus, metsatulekahju jm. Kriis võib tekkida ka inimeste tegevuse tagajärjel – sõjaolukord, mõne nakkushaiguse väga laialdane levik, terroristide rünnakud, suured liiklusõnnetused, tulekahju elumajas jm.

Pagulus ehk emigratsioon  – poliitilistel, majanduslike või muul põhjusel  kodumaalt lahkumine või eemalviibimine. Enamasti liigutakse riigist riiki vabatahtlikult. Vahel pole inimestel aga valikut ja rände puhul on tegemist sundmigratsiooniga. Arengumaadest väljarände põhjuseks on tihti poliitiline ebastabiilsus, mis võib olla põhjustatud riigisisestest või piiriülestest sõjalistest konfliktidest. Poliitilistel põhjustel püütakse sundmigratsiooni eristada majanduslikust migratsioonist, mille eesmärk on elujärje parandamine.


Pagulane – on inimene, kes on põgenenud oma koduriigist, kuna teda kiusatakse seal taga rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu ning ei saa seetõttu oma koduriiki naasta. Inimene on pagulane juba enne, kui riik talle varjupaigataotluse esitamise järel kaitse annab, s.t pagulasstaatuse andmine pelgalt kinnitab ametlikult pagulaseks olemist, mitte ei muuda inimest pagulaseks. Sõna “pagulane” võidakse kasutada nii sünonüümina katusterminile “põgenik” kui ka viidates Genfi konventsiooni alusel kaitse saajatele. Eestis antakse Genfi konventsiooni alusel pagulasstaatuse saajatele kolmeaastane elamisluba.


Küberrünnak – vastase elektrooniliste süsteemide töö tõkestamine, rünnak võrgusüsteemi vahendusel. Küberrünne ehk küberrünnak on pahatahtlik tegevus, mis seisneb suunatud sissetungimises võõrasse arvutivõrku, et varastada või muuta andmeid või kahjustada süsteemi. Küberründe vahenditeks võivad olla pahatahtlikud koodid, viirused ja muud pisiprogrammid, mida levitatakse ja/või mis ise paljunedes levivad arvutites, ning kui vaja, häirivad süsteemide ja/või teenuste toimimist. Ka on võimalik pommitada arvutivõrke ülekoormamise eesmärgil, et need ei saaks enam toimida. Küberründed võivad toimuda nii kübersõja koosseisus kui ka iseseisvalt.


Humanitaarabi – looduskatastroofide, näljahäda, sõja või mu sellise  korral inimestele osutatav kiireloomuline abi nt toidu, riiete ja ravimite näol. Humanitaarabi on kiireloomuline ja üldjuhul lühiajaline. Humanitaarabi erineb teistest abiliikidest selle poolest, et tema ainsaks eesmärgiks on osutada hädaabi elude päästmiseks ja kaitsemiseks ning inimkannatuste ennetamiseks ja leevendamiseks vastavalt vajadusele olukorras, kus kohalikud abiandjad on juba ülekoormatud, võimetud või ei soovi tegutseda.


Kaitsevägi – sõjavägi, millegi kaitseks. Eesti Kaitsevägi on kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega.


Kaitseliit – on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.


Tuumapomm – tuumalaenguga lennukipomm, aatomipomm. Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommid arvatakse massihävitusrelvade hulka ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.

Heidutus – on pärit ingliskeelsest mõistest deterrence, mis võeti kasutusele külma sõja päevil. Sõjanduse asjatundjad ütlevad, et heidutus tähendab vaenlase veenmist, et tema plaanitav rünnak ei oleks hea mõte. Võimalikule ründajale näidatakse oma tugevust ja valmisolekut, kuid mitte soovi rünnata esimesena. Heidutamine tähendab järelikult oma tugevuste usutavat näitamist rahumeelsel moel ilma vaenuliku ähvarduseta.


Allianss ehk riikide liit. NATO puhul kasutatakse sõna allianss rääkides liitlasvägedest. NATO on riikide allianss, mida esindavad nende valitsused tasemel, mis on kohane arutatavale teemale ning tehtavate otsuste laadile. NATO allianss järgib kindlalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid ning Washingtoni lepingut, mis kinnitab, et ÜRO Julgeolekunõukogul on esmane vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest.

Kollektiivkaitse – Washingtoni lepingu 5. artikli kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsel rünnaku vastu. See kohustus on kindel ja siduv. NATO toimib heidutuse ja kaitsena igasuguse agressiooniohu ja tekkivate julgeolekuväljakutsete vastu, kui need ohustavad üksikute liitlasriikide või alliansi kui terviku julgeolekut.


Okupatsioon – võõra riigi või selle osa ajutine hõivamine teise riigi relvajõududega.


Varivalitsus – rühm opositsioonipartei(de) liikmeid, kellest loodetakse moodustada valitsus, kui opositsioon tuleb võimule


Partisan  – vastase võimu all oleval maa-alal vabatahtlikult sõjapidamise seaduste järgi tegutsev relvastatud võitleja


Relvajõud – riigi sõjaliseks tegevuseks kasutatavate väeüksuste, inimeste ja relvade kogum


Dessant – vaenlase territooriumile paisatud (või selleks eriettevalmistuse saanud) väed.

Artikkel on avaldatud 2022. aastal

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus