fbpx

Koroonakriis: kuidas on see mõjutanud meid ümbritsevat keskkonda?

Koroona pandeemia on tõsiselt muutnud meie kõigi igapäevaelu – haigena püsime kodus ning tööd tehakse rohkem kodukontorites. COVID-19 pandeemia põhjustas ka muid tagajärgi, mille peale paljud pole mõelnudki.

Nagu igal asjal, on ka sellel oma head ja vead. Loomulikult on neid halbu asju olnud rohkem, kuid on ka mõningaid häid muutuseid. Näiteks:

  • Kasvuhoonegaaside (erinevad gaasid, mis neelavad Maa atmosfääris soojuskiirgust, mis omakorda põhjustab kasvuhooneefekti) ja muude mürgiste ainete hulk õhus on oluliselt vähenenud.
  • Eelpool mainitu tõttu on ka õhukvaliteet puhtam. Näiteks Indias nähti esimest korda üle 30 aasta jooksul Himaalaja mäestiku.
  • Veereostust on hulgaliselt vähem. Veereostust põhjustavad näiteks erinevad heitveed, mida pole õigesti käsitletud, äravool erinevatelt ehitusplatsidelt, põldudelt jne. Kuid kõige olulisemalt mõjutab veereostust erinevate tööstusvete jõudmine veekokku.
  • Üleüldiselt on paljud populaarsed turistide sihtkohad (erinevad vaatamisväärsused jne) ja nende ümbrused puhtamad kui kunagi varem. Reisimispiirangute tõttu ei ole nii palju turiste ja kuna inimeste hulk on vähenenud siis on vähenenud ka näiteks prügi maha loopimine ja muud sellised asjad.
  • Energia kasutamine on oluliselt vähenenud. Euroopas on energia tarbimine langenud 17% võrra, mis ei tundu palju, aga tegelikult on ka see juba väga hea

Kuid ükski hea asi ei ole ilma oma halva pooleta, samamoodi on ka koroonaga. Loomulikult tuleks kohe ära mainida see, et koroonapandeemia tõttu on eestis tõusnud surmade arv kõrgemale kui see tavaliselt on olnud. Õnneks ei ole Eestis olukord nii halb kui näiteks Ameerika ühendriikides, kuid siiski oli ka Eesti seis vahepeal üsna nutune. Paljud inimesed kes on koroona läbipõdenud ütlevad, et nad ei tunne siiani lõhna, maitset või nende immuunsüsteem on lihtsalt nõrgem kui enne.

Lisaks kõigele sellele on kriis toonud endaga kaasa ka teisi halbu tagajärgi. Koroona tõttu on erinevate meditsiiniliste jäätmete (maskid, kindad jne) teke tohutult kasvanud. Maski kandmine on meil saanud igapäevaseks ja paljud inimesed kasutavad siiani ühekordseid maske, see on halb kuna paljud inimesed viskavad need prügikasti viskamise asemel tänavatele, metsadesse, veekogudesse jne. Looduses laguneb ühekordne mask 450 aastat ja lisaks tekitab see ohtu erinevatele loomadele kes jäävad maski sangade külge kinni või lausa üritavad maski süüa.

Peale nende asjade arvavad teadlased, et enamus headest muudatustest pole kahjuks püsivad ja kui me soovime oma keskkonda hoida ja kliima soojenemist peatada, siis tuleb meil veel kõvasti tööd teha. Niiet hoiame inimesi ja keskkonda enda ümber, kanname riidest maske ja hoidume rahvarohketest kohtadest.

Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Maris Praats.

Skip to content