Kogemuslugu Villuga: kuigi suvi on tore aeg sõpradega koos olemiseks, proovige jätta ka aega iseenda jaoks

05.06.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Kas sa oled mõelnud kunagi, miks malevate kohad lähevad nii kiiresti? Kuidas sina ühte malvat ette kujutad? Seekord oleme teinud loo Villu Kanguriga, kes on pikaajalise kogemusega malevlane ning nüüdseks korraldab ise meditatsiooni malevat.

Kuidas jõudsid sina malevani?

Minu esimene kokkupuude malevaga oli 13 aastat tagasi, kui läksin koos oma parima sõbraga Marjamaa rühma. Olin juba aastaid kuulnud oma isalt palju ägedaid jutte tema malevate kohta ja läksingi malevasse suuresti tema soovitusel.

Rühmajuhi ametisse jõudsin ma 4 aastat tagasi, kui tundsin, et oli tekkinud meeletu igatsus maleva vastu. Kuna olin tol hetkel juba liiga vana, et malevasse või EÜEsse minna ning samas ei tahtnud veel malevast täielikult loobuda, siis see tuundus ideaalne variant. Lisaks olin saanud oma endiste rühmajuhtidega üsna lähedasteks ning olin neilt kuulnud omajagu, kuivõrd keeruline ja väljakutsuv on maleva korralduslik pool. Niisiis võtsin väljakutse vastu!

Mida malev sinu jaoks tähendab?

Esimesel aastal oli malev minu jaoks lihtsalt ajaveetmise viis. Saada linnast eemale ja veeta aega teiste noortega. Aga mida rohkem ma malevas käisin, seda enam ma sain aru, kuivõrd mitmekülgselt see mind tegelikult mõjutas. Läbi maleva muutusin palju julgemaks, avatumaks, paremaks suhtlejaks, leidsin oma esimese armastuse ja sain esimest korda tunda, mis tunne on olla kodust ja oma tugivõrgustikust täielikult eemal. Iga aasta oli omamoodi väljakutse ja iga kord õppisin enda kohta midagi uut ja huvitavat.

Mitmes aasta ning kuidas on olnud seni sinu kogemus?

Ise malevlasena käisin kolmes erinevas rühmas (olen juba niiiii vana, et käisin näiteks kõige esimeses, praeguseks üsna legendaarseks saanud, Ranna Rantšo rühmas) ning praegu rühmajuhina alustan neljandat rühma. 

Julgen väita, et kõik noored, kes peavad malevat enda jaoks oluliseks, võiksid proovida kätt ka rühmajuhina. Olin väga üllatunud, kuivõrd palju keerulisem ja nõudlikum on tegelikult rühmajuhi töö – miski mida malevlasena absoluutselt ei hooma. Iga tegevus, mäng ja üritus on enamasti hoolikalt ja strateegiliselt läbi mõeldud, et pakkuda noortele võimalikult arendav ja tore malevakogemus. Minu jaoks on kõige huvitavam osa rühmajuhina olemise juures malevlaste tujude ja rühma üldise dünaamika tunnetamine ja lugemine. Energiat liiga palju? Teeme aktiivseid mänge. Mingisugune konflikt rühmas? Paneme konfliktis inimesed “kogemata” ühte tiimi. Malevlased võtavad end liiga tõsiselt? Rühmajuhid mängivad lolli ja naeravad enda üle.

Kust tuli mõte korraldada veidi teistsugune malev?

Mul on endal olnud rühmajuhina selline mentaliteet, et rühmas toimub koostöö läbi vastastikuse austuse, mitte hirmu ja hierarhia. Kuigi jah, rühmajuhina olen ma justkui “juhtrollis”, siis ma ei eelda kunagi, et malevlased peaksid mind kuulama, sest nii lihtsalt on. Kui mina ei austa malevlasi, siis ma ei saa eeldada, et nemad mind austavad. Ja sama vastupidi. Üritan alati olla võimalikult aus, jagada enda muresid ja probleeme ning olla malevlaste jaoks alati olemas. Läbi selle suhtumise mulle tundus, et malevlastel oli hulga lihtsam end mulle avada ning mind usaldada. Mitmed malevlasid jagasid mulle enda muresid ärevuse, depressiooni jm muredega ning olles ise palju läbi elanud, tundus, et sain neid ka aidata. Eriti sügavalt puudutas mind ühe malevlase poolt öeldud lause: “Sa oled esimene täiskasvanu, kes mind päriselt ära kuulab.” See inspireeris mind tegema rühma, kus on sellised elulised õppetunnid juba programmi sisse kirjutatud, andmaks noortele juba varakult sellised tööriistad, mis võiksid teha nende elu tulevikus palju lihtsamaks. On kurb näha, kui palju on täiskasvanuid, kellel puuduvad igasugused teadmised, kuidas ennetada ja tulla toime keeruliste vaimsete olukordadega. Niisiis minu unistus on anda panus sellise põlvkonna arenguks, kus vaimsest tervisest rääkimine on normaalne ning kus selliste oskuste omandamine on ühiskonnas tavaline ja iseenesest mõistetav.

Mida te täpsemalt malevas teete?

Meie rühm on laias laastus jaotatud kaheks osaks: klassikaline malev ja meditatsioon/eneseareng. Meditatsiooni raames me õpime erinevaid meditatsioonitehnikaid eesmärgiga rahustada oma meelt, parandada oma keskendumisvõimet ja suutlikkust olla praeguses hetkes. Kui oleme õppinud, kuidas ennast rahustada isegi keerulistes olukordades, hakkame õppima psühholoogilisi tehnikaid ja “nippe”, kuidas end paremini tundma õppida, märgata negatiivseid emotsioone ning kuidas nendega toime tulla neid mitte alla surudes ega end sotsaalmeedia, alkoholi vms tuimestades.

Milline seos on sinul vaimse tervisega?

Olen suure osa oma elust võidelnud depressiooni, ärevuse ja sõltuvushäiretega. Aastaid surusin oma halbu mõtteid lihtsalt alla, sisestades endale, et mul pole midagi viga ja ega ma mingi nõrguke pole. Probleemid aga aina süvenesid, kuni lõpuks kogesin sügavat emotsionaalselt läbipõlemist, mida kirjeldas oma sõpradest enda täielik isoleerimine, enesetapumõtted, füüsilise tervise halvenemine ning kirjeldamatult sünge suhtumine kogu maailma. Asi võttis pöörde alles siis, kui tunnistasin iseendale oma “nõrkust” ning otsustasin abi otsida. Suurimateks faktoriteks olidki teraapia ja meditatsioon, millest viimane on nüüdseks saanud igapäevaseks osaks minu elus. Julgen siiralt väita, et meditatsioon ja teraapia päästsid mu elu.

Anna noortele nippe, kuidas suvel vaimset tervist hoida?

Kuigi suvi on tore aeg sõpradega koos olemiseks, proovige jätta ka aega iseenda jaoks. Tunned end kuidagi ärevalt? Tahaks enda mõtteid Instas scrollides mujale viia? Lülita hoopis telefon kasvõi paariks tunniks välja ja mine lihtsalt õue jalutama. Tee endaga väike katse: jaluta ringi ning vaata, mitut heli sa suudad märgata? Üks? Kaks? Võibolla isegi 5 erinevat heli? Kui sa oled mõned minutit otsinud helisid, vaata mis sai sinu ärevatest mõtetest. Mis nendega juhtus? Sedasi ennast jälgides võid täheldada, et mõtted liiguvad just nagu helid – sa ei saa nende tulekut ette teada, kontrollida ega ka neid kinni hoida. Vahel võib tunduda, et halvad päevad kestavad justkui igaviku, aga tegelikult see pole nii. Kust ma tean? Kõik kõige halvema enesetundega päevad, mida sa oled oma elus kogenud, on praeguseks läbi saanud. Ja sama juhtub ka tulevaste raskete päevadega. Selle pealtnäha lihtsa mõtte mõistmine, kogemine ja treenimine võivad muuta iga raske olukorra võimsaks õppetunniks.

Minge malevasse ja/või õppige mediteerima!

Küsis noorteinfoportaal Teeviit sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus

Send this to a friend